Täna kella kolme paiku lõppenud laada kordamineku eest tänas peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kõiki abilisi, teiste hulgas Sindi Linnavalitsust eesotsas linnapea Marko Šoriniga, seltsimaja juhatajat Anneli Uustalu, kommunaali juhataja kt. Heli Ruusi, Sindi gümnaasiumit, Mart Nõmme, Elmo Mollokit, Alice Laanemaad, Virgo Vellendit, Margus Kaske, Fein Elast Estoniat, Pajo trükikoda, päevajuhte Silverit ja Taavit.
Kaja 1931. aasta 13. novembri numbrist võib lugeda lühikest uudist: „Sindis peetakse igal nädalal turgu. Nüüd on sinilased otsusele tulnud, et Sinti tuleks ka laat asetada. Alewielanikel enestel muidugi waja ei ole aga eks maaelanikud saa siis alewi kauplustesse ja kõrtsi jätta omab sendid.“
Kaja lugemise põhjal võib arvata, et esimene Sindi laat peeti 83 ja pool aastat tagasi. Kui palju vahepealsel ajal veel on üritatud Sindis laatasid pidada, sellele püüdis mälu pingutades vastata elupõline Sindi elanik Juhannes Kask. Ta oli kindel, et midagi nii suurt pole varem Sindis toimunud. Mõni aasta tagasi peeti küll seltsimaja juures kirbuturgu ja umbes kümnekonna aasta tagusel ajal ühel juhul ka laata, kuid kauplejaid olevat olnud vähevõitu. Mitmed teisedki põlised Sindi inimesed väitsid päevalõpul, et sarnast laata pole nende silmad selles kangalinnas varem näinud ja uskusid, et Krulli kohviku perenaine Kadri Kärg-Varris ning peremees Urmas Varris on edukalt läbiviidud algatusega uut traditsiooni Sindi linna toomas.
Olin hommikul esimeste hulgas kohal ja takseerisin laada kulgu kuni päeva lõpuni. Kella üheksaks oli valdav enamik kauplejaid juba kohad sisse võtnud. Kauba „tänavatel“ liikudes peatusin kõigepealt seltsimaja läheduses püsti aetud telgi all, kuhu oli kogunenud seltskond Sindi hakkajaid noori, kes tutvustasid ennast Sindi Noortevolikogu algatusgrupi liikmetena. Paluti paberil vastata kuuele küsimusele. Küsimused on väga põhjalikult läbimõeldud ja väärivad kindlasti vastamist. Küsitakse: mis Sindis väga meeldib ja mis mitte; mida soovid muuta; esimene emotsioon Sindi linna nime kuuldes? Viies küsimus on väga oluline, sest oodatakse vastust küsimusele: mida sina ise oled teinud, et elu kodulinnas on huvitavam? Mõtlema panev on viimane küsimus: miks levib üleüldine arvamus, et Sindi on pommiauk? Kindlasti võtan ma juba lähemal ajal aega ja püüan vastata noorte küsimustele sama põhjalikkusega, nagu on küsimused koostatud. Kohe olen valmis vastama viimasele küsimusele. Juhul kui tõepoolest levib arvamus Sindist kui pommiaugust, siis seda mõtet saavad toetada üksnes need inimesed, kes ei märka selles suurepärases väikelinnas suurt positiivset laengut ja kujundavad teadmatusest negatiivset kuvandit.
Pärnu maantee ääres tegutsev Kase Aiand on Sindis juba aastaid tuntud kaubamärk. Laadapäeval võttis ta koha sisse Pärnu maantee ja seltsimajja viiva tee nurgal. Kardo Kase ei ole oma vanemate perefirmas mitte üksnes tubli kaastööline, vaid jõuab töö kõrvalt ka pealinna ülikoolis õppida, olla ühiskondlikult aktiivne kodulinna volikogu liikmena, osaleda Kaitseliidus ja Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna ettevõtmistes. Ta on kahtlematult üks suurepäraseid eeskujusid Sindi Noortevolikogu algatusgrupi liikmetele ja usaldusväärne kaupmees-taimekasvataja, kelle käest käiakse alati meelsasti ostusid tegemas.
Kaire Miiter üllatas kasemahlas keedetud seepidega, mida ta müüs koos oma pisitütrega. Firma nimi OÜ Magrada tähendab kataloonia keeles ‘mulle meeldib’. Kasemahla lõhnaline seep meeldis isegi väga. Kaire sõnul on nemad ainsad, kes seda valmistavad. Kaire abikaasa Marko kiitis ka tõrvaseepi, mis meeldib eiriti soomlastele. Sellest seebist pidavat olema abi näiteks psoriaasi puhul.
Vaibarullide juures köitis tähelepanu lendu tõusma kippuv telk, mida müüja katuse konstruktsioonist kinnihoides üritas uuesti maadligi tõmmata. Appi ruttas Eneli Arusaar, kes tuli parajasti õigel ajal roosat vaipa ostma. Vaiba meetrihind oli pisut üle euro.
Rohkelt hakkas silma erinevat vanakraami ja rauakaupa. Hobimesinik Heino Vill elab Pärnu jõe vastaskaldal Tammistes, aga laadale sattus puht juhuslikult, kui oli mesipuukärgedega Sindist läbi sõitmas. Mees oli väga õnnelik, et juhuse tahtel õnnestus tal osta traktori T 40 silindrid. Hindki, 80 eurot, olevat olnud tema meelest väga soodne.
Kärg-Varris ütles keskpäeval, et laadale on ennast registreerinud viimase hetke seisuga 131 kauplejat ja muidugi polnud võimalik seepärast kõigega põhjalikumalt tutvuda. Kaugemalt saabujad olid Soome lahe teiselt kaldalt ja lõunanaabrid lätlased. OÜ Mettom juhatuse liige Toomas Asi ei olnud päeva lõppedes pettunud, et suuremad sepistööd jäid müümata. Tema jaoks oli tähtis seegi, et sai suhteliselt uue firma toodangut reklaamida.
Sindi sepp Aleksei Vaštšenko peatas oma valge kaubiku bussipeatuse lähedal. Muu kauba kõrval tõsteti autolt maha ajaloolise laevakahuri jooniste põhjal ehitatud kahur, mille ligemale meetripikkune lasketoru kaalub 80 kg, lisaks alus ja rattad. Kokku seega umbes 100 kilone raskerelv. Seda Aleksei siiski kohe müüki ei pannud ja abilised veeretasid uhiuue relva künkale, mida juba ajakirjanduses Kahurimäeks nimetatud. Kõva kärgatus müristas taeva all Sindi linna õiguste saamise 77. aastapäeva auks.
Pärast kahurimütakat soovis linnapea Marko Šorin kõigile laadalistele õiget kauplemise vaimu, häid emotsioone ja naudingut kultuurikava jälgimisel. Esinejate arvukus ja eeskava oli muljetavaldav: Slavjanotška kolme lauluga, Kuu segarühm nelja tantsuga, Sindi segakoor kolme lauluga, Ruubensi tantsutüdrukud mitme etteastega, Kuu naisrühm nelja tantsuga, Sindi Murueided kolme tantsuga, tantsutrupp D.R.E.A.M kolme tantsuga, viis minutit tänavatantsu. Viimastena esinesid Kahurimäel Syrius ja Rokkmotell. Krulli kohvik küpsetas esinejatele ja mängude võitjatele öösel 18 suurt kringlit, mille valmistamist toetas Fein-Elast Estonia.
Huvipakkuv mäng on „Peegelkiri“, mille põhimõtteks pliiatsiga kriipsu joonistamine mööda paberit. Joonistamise ajal võib vaadata ainult peeglisse. Paberile on joonistatud labürint, mille erinevates etappides on punktisummad, mida mängija mängu käigus teenib. Laadaplatsi kõrval juba mitmendat aastat tegutsev Kriipsujuku tõi välja batuudid. Politsei andis soovijatele prooviks alkoprillid, mis tekitavad joobeseisundiga analoogse tunde. Prille kandes pidi proovima täpseid palliviskeid ja avama autoust. Üllatav, et lastel õnnestus katse märgatavalt paremini kui täiskasvanutel.
Urmas Saard