Rahandusministeeriumi tellimusel asuvad uuringukeskuste Praxise ja Centari analüütikud hindama eelmise struktuurivahendite perioodi tehtud investeeringute mõju Eesti regionaalsele arengule. Ajavahemikus 2007-2013 investeeriti maakondadesse üle 2,5 miljardi euro, millele lisandusid veel üleriigilise rahastusega meetmed.
Mõju hindamisega uuritakse, kuivõrd aitas lisarahastus kaasa regionaalsete arenguerisuste vähenemisele ning kui palju panustati kohalike arengueelduste väljaarendamisele.
Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja asetäitja Kadri Tali sõnul soovime uuringu tulemusi arvestades edaspidi kohalikku elu tõhusamalt toetada. “Hindamise tulemusena ootab rahandusministeerium ettepanekuid, kuidas tulemuslikumalt panustada regionaalarengu eesmärkide saavutamisse,” ütles Tali. “Analüütikute soovituste toel saaks valdkondlike poliitikate ja toetusmeetmete, finantsinstrumentide ja riigieelarveliste eraldiste planeerimisel paremini arvestada regionaalsete vajadustega.”
E sialgne ülevaade raha jagunemisest maakondade vahel kinnitab, et valdav osa projektidest on teostatud Harjumaal, seda nii projektide arvu kui ka rahalist mahtu arvestades,” selgitab projekti eestvedaja Katrin Pihor Praxisest. “Kui vaadata toetatud projektide arvu 1000 elaniku kohta, siis on Tartumaal mõnevõrra enam toetatud projekte teiste maakondadega võrreldes.”
Kohalikku ettevõtluskeskkonda on arendatud näiteks tööstusalade ja -parkide loomise kaudu. Samuti on toetatud paljude lasteaedade, koolide ning külakeskuste renoveerimist ja ehitust. Toetusmeetmete abil on rajatud ja korda tehtud erinevaid turismiobjekte – renoveeritud Alatskivi loss, Haapsalu rannapromenaad ning Tallinnas rajatud Energia Avastuskeskus ja Tartus Ahhaa Teaduskeskus.
Pihori sõnul oli paljude meetmete puhul regionaalareng siiski pigem valdkondlikke eesmärke täiendav horisontaalne mõõde. “Seetõttu on tähtis kindlaks teha, kas valdkondlike eesmärkide saavutamise kõrval suudeti struktuurivahendite toel mõjutada ka regionaalarengut ning millises suunas see mõju ilmnes,” selgitab Pihor.
“Hindamisel vaadatakse, kas leiab kinnitust eeldus, et toetustel on juba iseeneslik piirkonna majandustegevust hoogustav mõju – kas loodi töökohti, kas tekkis täiendavat nõudlust, kas ja kuidas paranes teenuste kättesaadavus. Regionaalarengu seisukohast on oluline, et see mõju kestaks ka pärast projektide lõppu ja tooks piirkonna arengus kaasa olulise arenguhüppe, mistõttu pöörame tähelepanu ka tulemuste jätkusuutlikkusele,” märgib Pihor.
Mõju väljaselgitamiseks kogutakse ja analüüsitakse uuringu käigus struktuurivahendite kasutamise piirkondlikku statistikat, kogutakse tagasisidet maakondlikul tasandil ning juhul, kui Eesti kohta kättesaadav regionaalne statistika seda võimaldab, koostatakse ökonomeetriline hinnang struktuurivahendite mõju võimaliku ulatuse kohta.
Uuring valmib selle aasta sügisel ning selle järeldused ja soovitused on oluline alus alanud programmperioodi meetmete rakendamisele ja regionaalsete investeeringute kavandamisele.
Uuringut rahastatakse Euroopa Liidu 2007-2013 perioodi struktuurivahenditest.