Pulga Jaan,
talupoig
Ei saa arru, mille kõik nakkasõ idamaa horoskoope tegemä Kristusõ sünnüpäävä paiku, ku vahtsõnõ aastak nakkas idamaiõn veebruari lõpun, timahava 19. 02. kell 1.47. Tuu om sis õigõ moment ütstõsõlõ suuvi: Gong he xin xi! Kiä tuud ei tii, ärgu unistagu Hiina turust. Mul Hiina turgu väega vaia ei lähä, a eläjiid ma kuvõrd tunnõ ja nii sis pannigi kokku eläjähoroskoobi.
Kikas (esäne kana)
08.02.1921–27.01.1922; 26.01.1933–13.02.1934; 13.02.1945–01.02.1946; 31.01.1957–17.02.1958; 17.02.1969–05.02.1970; 05.02.1981–24.01.1982; 23.01.1993–09.02.1994; 09.02.2005–28.01.2006 jne. A tärminiide üleslugõmine võtt pall’u ruumi, nii et edespite otskõ esi.
Ku hobõsa kabja all om kanapojal võimalus ellu jäiä (olõ tuud esi kats kõrda nännü), sis lambakar’a sõrgu alt ei tulõ ütski kana eluga vällä. Lamba esi midägi halva ei tahaki, a näide ülejuuskmisest jääs perrä õnnõ häötüs. Nii et kikas piät lamba-aastal käümä sainaviiri piten vai ülepää puuriida otsa lindama, ku kirgi taht. Riit olgu 2 m korgõ, et lammas kätte es saanu.
Pini
Midä väetimp pini, toda hullõmbalõ tä lambiide pääle larmas: tä pelgäs lambiid.
Pinil tasus lambiid pelädä kõgõpäält keväjält, ku tallõkõsõ väiku. Sis ommava vana lamba pinne pääle väega kur’a. Tõnõ ohtlik aig tulõ sügüse, ku oiniil lõpõs põhitüü är, a võhma viil nigu olõssi… Mul om meelen, ku kadunu Kalkuna Agu tull’ mu poolõ üte valgõ foksterjeriga, et urujahti vai nii. Et pini ollõv hirmus murdja. Ku sis mu oinas tollõ pini är näkk’, sis es olõ pinil muial pidämist ku peremehe tooli all. Nii jah, et pini piät lamba-aastal ette (ja esieränis takka) kaema.
Tsiga
Võta kost otsast tahat, tsiga om lambast üle. Kui lammas taht tsika essütä, sis tsiga lüü timäle lihtsält kärsä alla ja lammas lindas kõrvalõ. Lammas ei juhi kunagi tsiakarja, vastapite juhussiid om kül ollu.
Siski, päält mihklipäivä piät tsiga ette kaema, aga tuu om nii egä aasta. Eriti hullus lätt tsia elu inne jõulõ ja sääl om kaudõ ka lammas süüdläne. Nimelt kõnõldas, et Kristus ollõv sündünü lambasõimõn.
Rott
Meil siin Põh’amaal otsva roti talvõs lämmind kortinat ja ku ahualust käeperi ei olõ, tegevä hindäle lambavillust ja katusõlastõst pesä. Söögipoolist nimä lamba käest suurt ei saa, kuna lammas om üts lõpmalda ahnõ ja kadõlik elläi. Nii et rotil jääs luuta õnnõ hindä vai lohakiide inemiisi pääle.
Pühvli
Siin midägi ohtlikku ei olõ, ku vällä arvada tuu, et pühvli ja lammas omma söögikonkurendi. Suvõl, ku haina küländ, või pühvli hinnäst kimmäle tunda. Trampku lammas pääleki kar’amaast üle, päämise parasiidi omma näil esisugudsõ ja ütstõist ei nakada. Talvõl om tsipa tõistõ: lehikjäs hain lätt lambiile ja pühvlile jääse jämme varrõ.
Tiigri
Tiigri om kõvõmb ku lammas, õkvalt pall’u kõvõmb.
Kass
Kassilõ miildüs ka villakorvin maada, olgu suvi vai talv. Lammas kassi lihha ei süü, kass lambalihha küll. Sisekonna vasta tund kah huvvi.
Traagun
Perämädse traaguni tapp Eestin är Haapsalu jahisektsiooni miis Torgeir Hulljulgõsson 911. aastal. Haapsalu jahisektsioon ei olõ siiämaani tuu iist avalikult andis pallõlnu, kuigi aigu om ollu ütsjagu.
Maduhuss
Madu (nigu kikaski) piät muiduki hinnäst hoitma lamba sõrgu ala jäämise iist. Ei avita ka salvmine, kuna lammas inne tege, sis mõtlõs – paari päävä peräst, ku todagi.
Hopõn
Hobõsal lambaga eriliisi lahkhelle ei olõ: hopõn süü hää meelega timmatit ja tõisi jämmembiid kõrsi, lammas lehikjäst haina. Õnnõ lambalauda lõhn, tuud hobõsa tervüs ei kannada, tuu härgütäs pauslakit.
Lammas esi
Lambal savi, et üts näide siäst om ülembüs. Ainukõnõ asi: Läti piirist piät kavvõdalõ hoitma, 30 km piirist ei lubata soejahti. Ja tuu om nii, kaemalda aastalõ.
Ahv
Ahvil om teedüperäst perse pall’as, tuu määräs är timä olõmuse meil siin ja muial Põh’amaiõn. Hobõsa sällän tä sai viil tsipa pall’ast kotust lämmistä, a lamba sällän kavvõndalõ ei sõida. Tõsõst küllest: lambanaha pillutas meil nigunii minemä, ahvil olõs vaia õnnõ organisiiri nahku varumine ja paugupäält ollu hannaalunõ lämmi.
Uma Leht