Jaan Viska, Vängla küla külavanem, Vigala vald, Raplamaa
Eelmisel aastal väljaöeldud ekskursiooni sihtkoht Toila leidis küllalt palju toetajaid. Grupi moodustasime peamiselt nelja küla baasil: Päärdu, Kurevere, Läti ja Vängla. Jällegi üle 40 huvilise üle valla otsustas Kirde-Eesti vaatamisväärsuste kasuks. Reisil saatis meid järjekordne kuumalaine, külastavate kohtade pikk nimekiri lisas pinget, võib-olla ka eneseületamist. Üldiselt püüdsime olla rahulikus tempos uudistajateks. Teiseks on Vigala vald oma eelarve piires andnud raha külaelu elavdamiseks, kui jätkuks eestvedajaid. Enne kui minna tähelepanekute juurde, tahan öelda teile suur aitäh, kallid reisikaaslased, eneseületamise eest pika reisipäeva jooksul. Reipust teie suvistesse tegemistesse!
Enne Avinurmele jõudmist tuli arvestada teeremondiga. Millal siis kui suvel tuleb teid parandada. Nägime ka tee äärde rajatavaid ja olemasolevaid kergliiklusteid. Paljude sõitjate suust kuuldus: teeb lihtsalt kadedaks. Teisalt, maanteeamet koos valdadega panustab jalakäijatele ja jalgratturitele ohutumatute liikumisvõimaluste loomisse ehk teisisõnu näitab kergliiklusteede rajamine hoolivust inimestesse.
Simunas tegime esimese peatuse, et sirutada jalga ja vaadata kaardilt, kus paikneme. Simuna lähedal on üks kolmest Struve geodeetilise kaare punktidest, mille abil määrati maa kuju ja suurus. Laekvere poole sõites maantee pidevalt tõusis ning eemalt nägime Pandivere kõrgustiku Kellavere mäe 156 m tippu, kuhu on rajatud õhuvägede radarikeskus – ikka kõrgemale, kus parem nähtavus.
Üle Avijõe mitmeid kordi sõites olime Avinurmel. Avinurmest teame, et seal peetakse võidupühal tünnilaata (XV kord), nende pütiga käidi ka Tallinnas laulupeo rongkäigus. Tee ääres nägime peatumas erksavärvilist muuseumrongi, mis aastatel 1926-1972 sõitis Mustvee ja Sonda vahet. Tänu rongiliiklusele kasvasid ja õitsesid külad. Raudtee kiirendas palkide vedu, puunõude turustamist, seega soodustas tootmist.
Avinurme oma 1440 elanikuga on Ida-Virumaa keskmisi valdu. Avinurme on kuulus põlvest põlve edasi antud käsitööoskuste poolest. Kohaliku pärandkultuuri säilitamise ja arendamisega saab tutvuda kogudusemaja elulaadikeskuses. Lisaks punutistele ja kalatünnidele tutvustatakse vaibakudumise ja kohaliku toidu tegemise kunsti. Rühmaliikmed olid meeldivalt üllatunud sellisest piirkonna tutvustamisvõimalusest. Üle tee paiknev puiduait täiendab veelgi turismielu, pakkudes puidutooteid, andes võimalust majas üritusi ja käsitöö õpitubasid korraldada. Rühma poolt jättis tänusõnad külalisraamatutesse Naima Maalinn. Esimeses peatuskohas nähtud ja ümbritsev heakord paneb Avinurme inimesi tänama. Meeldiv võimalus tutvuda külaeluga, nende 16 külasst on külavanem 12 külal. Inimesed seal on väga huvitatud paikkonna ajaloost ja selle tutvustamisest. Jäi tänada ning ringsõit jätkus Tudulinna suunas. Avinurmest välja sõites nägime maheviljaterminali, mis on Euroopas ainulaadne investeering, sest mahetootjate ühistööna loodud terminal koondab kvaliteetse mahevilja, tagab paremad müügitingimused. Peamine osa maheviljast moodustab kaer, seejärel rukis, hernes…
Peagi olime Linnamäel, kuhu oli ehitatud Tudulinna uus kirik. Praeguseks on vanast kirikust alles mälestus. Ilmalikud jutlused tõid tüli majja 1927. a. Pastor Kuljus oli laia silmaringiga, ehitas oma jutluse üles praktilisele elule. Küla väljend oli: räägib kantslist tütarlaste siidisukkadest, selline käitumine ei meeldinud vanematele inimestele. Jonn inimeste vahel andis tõuke uue kiriku ehitamiseks. Uus kirik ehitati vana kõrvale, ning torn veel teise otsa. Valmis 1939. Vana kirik suleti 1947. a. ning muudeti hiljem kolhoosi viljaaidaks. Kogudus kannab nime Tudulinna Rahu kogudus. Avatud kõrgendikul tegime rühmapildi teadmises, et ühes vallas asuvad kaks kirikut kõrvuti.
Sõitu jätkates leidsime end Rannapungerja jõele rajatud ainulaadset
katusega puitsilda uudistamas. Olime paigas, kus külad ootasid neid ühendavat silda. Nõnda avati möödunud aasta juuni lõpus Järuska sild, kus on ka 15 tahvlist koosnev näitus puitsildadest. Sild rajati rahvusvahelise koostööna, kus mitmed vabatahtlikud USAst, Inglismaalt… Silla pikkus on 26 m, laius 4,7 m ja kõrgust 6,7 m. Seega liimpuidust sillast pääsevad üle ka autod. Nõnda tekkis kõige uuem vaatamisväärsus Ida-Virumaal. Meedias on sellest palju räägitud ja nüüdseks võib öelda: oma silm on kuningas. Järgmises loos rännak jätkub Kauksi-Kuremäe-Toila-Oru park-Valaste suunas.
