3.-5. juulini toimuval Pillipeol koonduvad ühtse eesmärgi nimel üle poole tuhande rahvamuusiku. Ettevalmistused selleks suursündmuseks algasid osalejate jaoks juba möödunud suvel, mil tutvustati koondorkestritele esmaskordselt Pillipeo repertuaari.
“Kõige rohkem jäi eelproovidest silma, et Eestis on väga palju ägedaid ja omanäolisi rahvamuusikaansambleid, mille mängijad teevad muusikat südamega ja tunnevad sellest rõõmu,” kirjeldab Pillipeo kunstiline juht Juhan Uppin osalevaid kollektiive. Ta lisab, et pooltuhat rahvamuusikut koos mängimas on päris palju ning eelproovides on tehtud intensiivselt tööd selle nimel, et mängijad õpiksid üksteist paremini kuulama ja kaasmängijatega arvestama.
Kambakesti koos mängides ei saa iga üksikpillimees küll tähelepanu keskpunktis olla, kuid Uppin usub, et ühine hingamine, mis saavutatakse sadade teistega koos musitseerides, on veelgi võimsam tunne.
Ka rahvamuusikute jaoks on nii paljude pillimeestega koos mängimine uus ja huvitav kogemus. Nii ühendasidki ühise eesmärgi nimel jõud Viimsi Huvikeskuse noortekapell ja rahvamuusikaansambel Pirita, et hakata pillipeo repertuaari ilmudes koheselt lugusid harjutama.
Viimsi Huvikeskuse noortekapelli viiuldaja Merle Leipalule valmistab pillipidu samuti suurt rõõmu. “Tundub, et lauluväljakul toimuvast pillipeo peakontserdist kujuneb tõeline gala,” on Leipalu ootusärevuses.
Viimsi Huvikeskuse tegevdirektori, Ita-Riina Pedaniku sõnul annab pillipeol mängimine rahvamuusikule hoopis teistsuguse tunde kui oma väikese pundiga musitseerimine. “Sellistest üritustest on aukohus osa võtta,” nõustub ka noortekapelli juhendaja Kalle Erm ning lisab, et rahvamuusikutel on üldiselt üpriski vähe väljundeid. “Kui muidu on ainult proovid ja mõned üksikud esinemised, siis pillipeo-aasta annab kollektiivile teistsuguse sihi,” kirjeldab Erm.
Pillipeo liigijuhtidest koosnev komisjon hindas edasi pääsevate kollektiivide valimisel nii mängijate tehnilisi oskusi, kui ka artistlikkust, loovust ja traditsioonitundmist. Pillipeole registreerunud kollektiivid pidid läbima vähemalt kaks eelproovi, mis toimusid jaanuarist aprilli alguseni Otepääl, Rakveres, Pärnus ja Viimsis.