Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi sõnas kommentaariks eilsele uudisele valitsuse otsusse eelnõu kohta laenata
sihtasutusele KredEx täiendavalt 16 miljonit eurot korterelamute renoveerimise toetuseks, et taoline rahasüst on ühistutele
hädavajalik. “Ühistute huvi maju renoveerida on väga suur ja kevad on just renoveerimiste alustamise aeg. Oleks rumal see aeg mööda lasta lihtsalt seepärast, et uued eurorahad pole veel tulnud,” sõnas ta.
Soodsama laenuga kaasfinantseeritakse valdavalt CO2 kvoodi müügitehingutest eraldatavaid sihtotstarbelisi toetusi korterelamute
energiatõhususe parandamiseks.
Mardi sõnul on energiasääst tänase Euroopa üks kõige olulisemaid prioriteete ja oli ka hiljuti Tallinnas peetud Balti elamumajanduse
konverentsil väga teravalt luubi all. Delegaatide poolt vastu ka ühispöördumine Eesti valitsuse ja parlamendi poole, rõhutamaks riigi
toe olulisust korteriühistutele majade renoveerimisel. Konverentsile kogunenud ühistud tegid ettepaneku tagada korteriühistute toetusteks ettenähtud vahendite olemasolu perioodiks 2014 – 2020 kogusummas 200 miljonit eurot. Selle toetuse abil investeerivad ühistud oma majadesse 600 miljonit eurot ning renoveeritakse kompleksselt 2900 kortermaja, mis on ligikaudu 15% kõigist Eesti korterelamutest.
Konverentsil Eesti eluasemevaldkonna arengutest ülevaate andnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas, et
renoveerimisplaanide teostamisel toetatakse korteriühistuid kuni aastani 2020 esialgu vähemalt 100 miljoni euroga, kuid loodetakse
summat suurendada. Partsi sõnul tuleks jätkata siiski olemasoleva elamufondiga, seni on olemasolevast elamufondist renoveeritud 3-4%. Riigi toetuse olulisust rōhutas ka konverentsil esinenud Tallinna Tehnikaülikooli professor Jarek Kurnitski, kes viitas ka Euroopa
Komijoni energiatõhususe direktiivile, kuhu riikliku toetamise nõue sisse on kirjutatud.
Alates aastast 2009 on SA Kredex toetanud korterelamute energiasäästule suunatud renoveerimist. Välja on jagatud toetuseid
3506-le energiaauditile ja renoveerimisprojektile. Sõlmitud on 512 renoveerimislaenu lepingut, mille raames on investeeritud 49 miljonit eurot ning säästetud 1500 GWh energiat.