Maafestil Tartus peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.Maafesti kohaliku toidu vestlusringis osalesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Eesti Kulinaaria Instituut, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, Taavi Kand Põllumajandusministeeriumist, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis Wend ehk ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk.
Katrin Noorkõiv TÜ Taluturg juhatusest tõi välja kohaliku toidu definitsiooni: “Kohalik on toit, mis tuleb lühikese tarneahela kaudu tarbijale tema kodu-lähedaselt tootjalt või kasvatajalt, keda tarbija tunneb ja usaldab.” Lühike tarneahel ei kergita kohaliku toidu hinda, see on poetoidust niigi kallim.
Tema sõnul on kohaliku toidu olulisusest aru saanud restoranipidajad. “Nad on valmis selle asemel, et pakkuda klientidele odavast toorainest roogasid, nägema kohaliku toidu ostmiseks veidi rohkem vaeva ja see protsess on tõusujoones,” räägib Katrin Noorkõiv.
Hea võimalus tarbida kohalikku toitu on kohaliku toodangu paremaks müügikorralduseks moodustatud tulundusühistu Taluturg. See ühistu majandab kohaliku tootjate müügikohti nii Tartus kui ka Pärnus ja tal on plaan laieneda Pärnus, Narvas ning Tallinnas. Taluturg müüb vaid Eestis kasvatatut ja selle käibed on Noorkõivu kinnitusel hakanud tasapisi suurenema. Tartus on Taluturul pakkumas 200 tootjat. “Talunikud näevad oma toiduainete kvaliteeti parendades üha suuremat vaeva,” ütleb Noorkõiv.
Tiit Niilo Nopri Talumeiereist ütles, et kohaliku toidu müügieeldusteks on kvaliteet ja kättesaadavus tootja poolt ning ostuhuvi tarbija poolt. Mõlemapoolselt on arenguruumi palju. “Tark tarbija tahab toidust ja toidutootjast teada kõike ning ta peaks teadma, milliseid väärtusi hind sisaldab. Me kõik oleme tunnistajaks kilomeetripikkustele kaubalettidele ja valiku suurenemisele. Seda raskem on kohaliku toidu pakkujal olla nähtav ning tarbijal teha ostuotsuseid. Lisaks harjumuspärastele ostumüügiviisidele on võimalik ja vajalik arendada teisi toidu kättesaamise viise – osalemine toiduvõrgustikes, talus käimine, kastikaubandus ja teised otseturustusviisid.
Toidukultuuri edenemine on aeganõudev protsess ning selle tõusule peavad panustama kõik – toidutootjad, poodnikud, ostjad ja riik. Kuniks tarbija eesmärk on vaid kõhu täitmine, on kohaliku toidu konkurentsivõime madal. Kui hakatakse hindama ka tervislikkust, töökohtade loomist, usaldusväärsust, mõju Eesti majandusele – siis saab kohalik toit oma õiglase koha.”
Taavi Kand Põllumajandusministeeriumist tarbija informeerimisest: “Siin on riigil eri initsiatiive, viimase paari kuu jooksul on teema üleval olnud, et seda olukorda parandada. Väga tahaks toetada, kuid võim on tarbijate käes. Kui tarbija valib toote, mis on Eestis tehtud, jõuab raha tagasi maaellu. Üsna kindlasti peetakse tarbija informeerimise aspekti silmas riigi arengukava järgmises rahastusperioodil, mis avaneb 2015. aastal.”
Angelica Udeküll Eesti Kulinaaria Instituudist, Laulasmaa Spa peakokk: “Kõik restorani külalised ei ole valmis roogade eest rohkem maksma ja suurtest hulgiladudest ostes on peakokad restoranide omanike silmis paremad. Kui tahta hea kokana pakkuda hinnatundlikule kliendile kohalikku toitu, peab vaatama 20 kilomeetri raadiuses oma restoranist. See on keeruline ülesanne.”
“Mul on tutvusringkonnas palju inimesi, kes on valmis kuulama talunikku ja kohaliku toidu eest maksma,” ütles Angelica Udeküll ja rõhutas, et Eesti toit peaks olema koolides, lasteaedades, Eesti kaitseväes.
Vestlusringi lõpetas tulevikuvaade eestlase toidulauala aastal 2020:
Angelica Udeküll: “Ma loodan, et tarbija teadlikkus on tõusnud.”
Aigar Piho, taluturismi ettevõtja: “Aastal 2020 on piim parem, sest lehmad söövad rohkem heina.”
Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja: “Sööme rohkem kohalikku toitu, konkreetsed kohad olemas ja eestlane teab, kust osta.”
Tiiu Ohvril, Maaülikool: “Me kõik tahaksime, et see oleks puhtalt Eesti toit. Peab peale hakkama inimesest, tema väärtuste kujundamisest. Aga et oleks ainult eesti toit, nii muidugi ei julge öelda.”
Merle Vall, TÜ Taluturg juhatuse liige: “Taluturud on võrgustikus ja sööme palju Eesti toitu, Taluturgude laiendused on nii Narva kui Tallinna suunal. Meie Taluturud on väiketoidutootjale kõige kiirem ja lihtsam viis pääseda laiema tarbijaskonnani.”
Katrin Noorkõiv: “Aastal 2020 on kohalik toit üks Põhjala köögi osadest.”
Taavi Kand: “Söögilaud on meil veel mitmekesisem. Aastal 2020 on meil valikuid rohkem ka kohaliku toidu osas. Pole halb, kui tulevikus säilib ja areneb nii väike- kui ka suurtootmine.”
Tiit Niilo: “Kuna 2020 soovime olla viie rikkama riigi seas, siis on tarbija ostujõud oluliselt tõusnud. Küla vahel on taluköögid, restoranid ja muud põnevad toidukultuuri nautlemise kohad. Toidukultuur on iga piirkonna kultuuri oluline osa. Palju on tarku tarbijaid, kes pole kampaania orjad ja valivad teadlikult toitu. 2020 on rohkem vabadust rahakotis, seega ka valikutes. Tarbija oskab ja soovib oma ostudega toetada maaelu. Ta on leidnud oma toidulauale usaldusväärsed toidutootjad, kellest ta teab kõike.”