4 aprill 2013 Archives

“Külavanemad muutuvas ajas” koolitab külavanemaid oma kogukonna eest seisma

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas märtsis külavanematele ja külade eestvedajatele koolitusprogrammi “Külavanemad muutuvas ajas”, et sõeluda välja külaliidritele olulised teemad ning toetada nende suutlikkust oma kogukonna eest seista. Koolituste käigus kohtub osalejatega ka minister Siim Kiisler.

Senised koolitused on näidanud, et täpsemat sõnastamist vajavad külavanema põhiõigused ja kohustused. Vallalt oodatakse külade esindajate teadlikumat kaasamist arengukavade ja planeeringute aruteludesse. Räägitakse koostööst omavalitsusega küla kitsaskohtade lahendamisel ja sellega seonduvate kulude kompenseerimist, näiteks side- ja transpordikulude katteks.

Kodukandi liikumise projektijuhi Külli Vollmeri hinnangul kasvab lähiajal külaesindajate roll ja külade koostöö tähtsus, sest hoogu on saamas kohalike omavalitsuste liitumine. “Mida suurem on vald, seda enam sõltub kogukonna ja külade tugevus eestvedajatest ja koostööst vallaga. Üha rohkem võtavad kogukonnad enda kanda avalikke teenuseid, olles kasvanud abisaajast võrdväärseks partneriks omavalitsusele. Näiteks osutatakse lastehoiu-, heakorra-, hooldus- jms teenused,” sõnas Vollmer.

Esimesel kokkusaamisel käisid Ida-, Lääne-Virumaa ja Jõgevamaa külaliidrid välja mõtte, et külavanematel võiksid üle Eesti olla ühesugused ametimärgid. Tartu- ja Viljandimaa külade esindajate kohtumisel tekkis sellest elav arutelu. Mis saab külavanemate märkidest, mis mõnel pool loodud? Kas kaob külade omapära? Ühe võimalusena pakuti, et üle Eesti võiks olla ühtne, kuuerevääril kantav külavanema märk, paikkondlikku eripära aitab rõhutada külavanema ametiraha. Arutelud jätkuvad, sest aprillis on veel neli kokkusaamist. Juba sel reedel kohtuvad Harju-, Hiiu- ja Läänemaa külaliidrid Endla talus Harjumaal. Õppepäevi toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Lisainfo: www.kodukant.ee

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas oma tegevust mitteformaalse liikumisena. 1997.a. asutati organisatsioon ametlikult mittetulundusühingute liiduna, asutajateks 13 ühendust. Liikumisel Kodukant on 21 liiget (neist 15 maakonnaühendust), kelle kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte. Organisatsiooni toimib läbi Maapäeva, üldkogu, juhatuse ja tegevmeeskonna.

Vääna-Viti Kodu uute peremajade ehitus on jõudnud sarikapeoni

Viis uut psüühilise erivajadusega inimestele loodud peremaja on kerkimas Harjumaale Harku valda Viti külla. 5. aprillil kell 13 peetakse Vääna-Viti Kodu peremajades sarikapidu.

Vääna-Viti Kodu laiendusena kerkivad peremajad saavad elukohaks 55-le psüühilise erivajadusega inimestele, kellele pakutakse uutes majades ööpäevaringset erihooldusteenust. Senises mõisahoones ja lähedalasuvas korterelamus paiknevas teenuseüksuses jätkub kogukonnas elamise teenuse ja toetavate teenuste osutamine 29-le juba täna seal elavale inimesele.

Vääna-Viti Kodu peremajade valmimine on osa suuremast erihooldekodude reorganiseerimisprojektist. Projekti raames ehitab AS Hoolekandeteenused Euroopa Regionaalarengu Fondi toel kaasaegsed uued elupaigad erivajadusega inimestele 11-sse Eestimaa paika. Kokku valmib 55 kümnekohalist peremaja, mille kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.

Vääna-Viti peremajad valmivad lõplikult augustis selle üle-Eestilise projekti viimase asukohana, misjärel saab öelda, et kõik kavandatud 55 peremaja on valmis. Uusi peremaju kavandades ja neid ehitades oli eesmärgiks luua seni amortiseerunud suurtes ühiselamu-tüüpi hooldekodudes elanud inimestele kaasaegne ja nende vajadusi arvestav elukeskkond, aga mis peamine, pakkuda erivajadustega inimestele kaasavat ning tegusat elukorraldust.

Vääna-Viti Kodu laiendus loob juurde 17 uut töökohta ˗ tööd leiavad tegevusjuhendajad ja kodu juht. Peremajade projekteerijaks on QP Arhitektid, ehitajaks OÜ Nordlin Ehitus. Ehitustööde maksumuseks kujuneb 2,3 miljonit eurot.

Lisainfo: www.hoolekandeteenused.ee/pages

AS Hoolekandeteenused on 100% riigile kuuluv äriühing, mis tegutseb üle kogu Eesti pea kõigis maakondades, pakkudes hoolekandeteenuseid ligi 2500-le kliendile ning tööd enam kui 1000-le töötajale. Teenuseportfelli moodustavad erihoolekandeteenused psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele ja lastele ning üldhooldusteenus eakatele.

Eesti on ametlikult marutaudivaba maa

Eile saatis Veterinaar- ja Toiduamet Rahvusvahelisele Epizootiate Büroole (Office International des Epizooties, OIE) deklaratsiooni, milles kuulutas Eesti marutaudi vabaks riigiks. Vastavalt OIE reeglitele on riigil õigus kuulutada end marutaudist vabaks juhul, kui ta vastab Maismaaloomade Tervisekoodeksis kehtestatud nõuetele. Lisaks haigusest teatamise kohustuslikkusele, rangete impordinõuete ning toimivate seire- ning tõrjemeetmete olemasolule on üks põhilisi eeldusi marutaudi vaba riigi staatusesse jõudmiseks see, et riigis ei ole haigust esinenud viimase kahe aasta jooksul. Eestis diagnoositi viimane marutaudijuhtum 2011 aasta jaanuarikuus, kui leiti nakatunud kährikkoer Põlvamaal Värska vallas mõne kilomeetri kaugusel Eesti Vabariigi -Vene Föderatsiooni maismaapiirist.

Marutaud on läbi sajandite olnud surmavaim ning seetõttu üks enimkardetud loomade ja inimeste ühine nakkushaigus. Viimane laiaulatuslik marutaudipuhang Eestis sai alguse 1968. aastal, mil haigus levis nakatunud rebaste ja kährikkoerte vahendusel üle kogu riigi territooriumi nii maismaale, kui ka saartele. Alates sellest ajast on ligi neljakümne aasta jooksul surnud marutaudi sadu kodu- ja metsloomi aastas; raskeim oli haigusalane olukord 2003. aastal, kui laboratoorselt tuvastati marutaudi nakatumine surma põhjustajana 813 loomal. Alates Teisest Maailmasõjast on marutõppe Eestis surnud 27 inimest, neist viimane 1986. aastal.

Takistamaks marutaudi levikut koduloomade hulgas ning ennetamaks inimeste nakatumist on koerte ja kasside regulaarne marutaudivastane vaktsineerimine olnud aastakümneid kohustuslik. Riigieelarvest on kaetud nii vaktsineerimise kui ka marutaudikahtlaste loomade uurimisega seotud kulutused. Alates 2005. aasta sügisest hakati marutaudi tõrjuma ka metsloomade populatsioonis. Tänu aastatel 2006-2010 üleriigiliselt kaks korda aastas toimunud metsloomade suukaudsele marutaudivastasele vaktsineerimisele, suudeti taudi levikule väga kiiresti piir panna. Viimane marutaudijuhtum, mida võis otseselt seostada nakkuse levikuga Eesti loomapopulatsioonis, esines 2008. aasta märtsis Harjumaal. Hoolimata järjepidevast marutaudikahtlaste loomade laboratoorsest uurimiseset ning seiresüsteemi oluliselt tugevdamisest tuvastamaks haiguse levikut kährikute ja rebaste hulgas, on marutaudi edaspidi leitud vaid neljal korral riigi kagupiiri lähiümbruses: kolmel rebasel 2009 aasta suvel ning ühel kährikul 2011 aasta jaanuaris.

Sõltumata marutaudivaba maa staatusest, jätkab Veterinaar-ja Toiduamet metsloomade marutaudivastast vaktsineerimist riigi lõuna -ning idapiiri aladel, et vältida haiguse taaslevikut Eestisse nakatunud naaberriikidest pärinevate metsloomade vahendusel. Seoses geograafilise paiknemisega ei saa marutaudi Eestis tõenäoliselt kunagi hakata lugema minevikuprobleemiks, kuna nakkus on endiselt väga levinud meie idanaabri aladel ning üksikjuhtumitena leitakse haigust ka Lätis. Kasside ja koerte regulaarne marutaudvastane vaktsineerimine on jätkuvalt kohustuslik. Alahinnata ei tohi ohtu, et haigus tuuakse riiki taas sisse ebaseaduslikult imporditud marutaudi vastu vaktsineerimata ja nakatunud lemmiklooma vahendusel. Endiselt tuleb säilitada ettevaatlikus kummaliselt käituvate kodu-ja metsloomade suhtes ning neist koheselt teavitada veterinaarteenistust.