Euroopa keskkonnauudised vallutas veebruarikuus suuresti niinimetatud hobuseliha skandaal. Paljudes riikides on niisiis selgunud, et loomaliha sisaldavatesse toodetesse on ebaseaduslikult sattunud hobuseliha.
Hobuseliha skandaal on välja toonud mitmeid tänase põllumajanduse kitsaskohti ja probleeme. Keskkonnaportaalis The Ecologist kirjutatakse, et müügilejõudva liha kehv kvaliteet pole kaugeltki mitte kõik, mis selles vallas praegu halvasti. Näiteks on tänapäeva intensiivne põllumajandus üheks peamiseks põhjuseks, miks bioloogiline mitmekesisus vähenemas on.
“The Ecologist´i” toimetaja Andrew Wasley kirjutas aga, et peaksime ehk olema sellele skandaalile tänulikud, sest viimaks ometi on süngele salajasele ärile valgusvihk langenud. Wasley andmetel läheb Euroopas iga-aastaselt tarbijaile teadmata toiduks umbes 65 000 hobust. Suurem osa neist pärineb Ida-Euroopast või Hispaaniast, kust need transporditakse tapmisele Lõuna-Itaaliasse ehk hobuste lihaga kauplemise peamisesse kantsi.
Kultuurilised tabud hobuseliha söömise osas on loo üks külg. Samamoodi probleemne on tõsiasi, kuidas toimib inimkett, et hankida liha võimalikult odavalt.
Skandaal avas toidulauale sattunud odava liha varjupoole, kirjutab Briti ajaleht „The Guardian“. Ajalehe teatel on mitmed teadlased ja arvamusliidrid seisukohal, et ilmnenud tõsiasjad võiksid suunata tarbijaid vähem liha sööma.
ÜRO keskkonnaprogrammi juht professor Mark Sutton ütles, et hobuselihaskandaal on toonud välja selle, et ühiskond peaks rohkem hakkama mõtlema loomakasvatusele ja toiduvalikule üldisemalt. Suttoni hinnangul võiks inimeste toidulauale hakata jõudma rohkem köögivilju ja vähem loomaproteiini. „Liha võib süüa, kuid seda võiks süüa harvem,“ lausus ÜRO keskkonnaprogrammi juht Sutton. „Ja portsjoni suurus on oluline. Tihti on need liiga suured,“ lisas ta.
ÜRO teadlaste hinnangul arengumaades liha tarbimist piirata ei tohiks, sest miljardid sealsed inimesed kannatavad loomaproteiini puuduse käes. Kuid samas arengumaade inimeste lihatarbimine võiks kasvada selle arvelt, et arenenud maades see väheneb.
“The Guardiani” kolumnist John Harris toob aga lihatarbimisest kirjutades välja veel kaks kõnekat fakti. Juba 16 aastat tagasi teatas USA Cornelli Ülikooli uurimus, et teraviljast, mis kulub Ameerika Ühendriikide loomakarjade toitmiseks, saaks söönuks 800 miljonit inimest. Enamus maailmas toodetavast teraviljast läheb täna aga söögiks mitte inimestele, vaid loomadele.
Kuid põhjuseid liha söömise vähendamiseks on veelgi. Veebruarikuu teadusajakiri “New Scientist” kirjutab ÜRO keskkonnaprogrammi avaldatud andmetest, et 80% ülemaailmselt põllumajanduses kasutavavaid väetisi kulub liha tootmiseks. Need väetised ei talletu muidugi mitte ainult loomasöödas ja loomades endis, vaid mõjutavad ka jõgede elustikku, tekitavad ookeanides niinimetatud surnud tsoone, põhjustavad võõrliikide invasiooni ja happevihmasid.
Kokkuvõtvalt võib ütelda, et süüa tuleks vähem, süüa tuleks eetilisemalt ja süüa tuleks võimalikult palju kohapeal kasvatatud toitu- see mõjuks hästi nii tervisele, keskkonnale kui loomade heaolule.
Positiivsemaid uudiseid aga on veebruarikuust ka. Järgminegi uudis, millest kõnelen, on seotud meid kõiki puudutava toitumise teemaga. Nimelt kirjutab keskkonnauudiste portaal Environmental News Network, et värske puu- ja köögivilja söömine ei mõjuta mitte ainult inimese füüsilist vormisolekut, aga ka vaimset. Uus-Meremaal Otago Ülikoolis tehtud uurimused näitavad, et töötlemata toit mõjutab aju ehk et puuviljade ja köögiviljade söömine suurendab inimestes rahulikkust, õnnetunnet ja igapäevast energiat. Kui võrreldi juurviljade ja puuviljade tarbimist teiste toiduainetega, siis oli nende erinev mõju väga selge.
Otago ülikooli psühholoogiaosakonna teadlased tegid katseid 281 noore täiskasvanuga, kelle keskmine vanus oli 20 eluaastat. Kõigepealt täitsid katsealused küsimustiku, mis puudutas nende kohta käivat taustainformatsiooni. Edasi täitsid nad 21 päeva internetis oma toitumispäevikut.
Igal õhtul hindasid nad üheksa positiivse omadussõna abil ja üheksa negatiivse omadussõna abil oma meeleolusid.
Online- toidupäevikusse kandsid katsealused igapäevaselt oma tarbitud puuviljad, sealhulgas mahlad ja kuivatatud puuviljad. Nad märkisid päevikusse ka ära, kui sõit ebatervislikumat toitu nagu näiteks kooke, küpsiseid ja kartulikrõpse.
Teadlased nägid selget seost hea tuju ja rohke puuvilja-köögivilja söömise vahel. Uurimuse üks autoritest, dr Tamlin Conner lausus, et tegelikult peaksid noored inimesed positiivse muutuse märkamiseks sööma seitse või kaheksa korda päevas puu- ja köögivilja.
Kuid samamoodi, nagu mõjutab meie keha toit, mõjutab teda ka uni. Teadusajakiri PNAS avaldas Inglismaa teadlaste uurimuse, mis ütleb, et vähene uni mõjutab oluliselt inimorganismi talitust. Kui inimene magab vähem kui kuus tundi ööpäevas, siis mõjutab see sadade geenide tegevust.
Tuleb välja, et südamehaigused, diabeet, rasvumus ja häired aju funktsioneerimises on seotud vähese unega.
Uurimuse teostasid Inglismaa Surrey Ülikooli teadlased, kes analüüsisid 26 inimese verenäite. Nädal aega lasti uurimisalustel magada palju, kuni 10 tundi ööpäevas. Teise nädala jooksul aga said nad magada alla kuue tunni. Inimese kehas muutus sellise teistsuguse elurütmiga umbes 700 geeni. Mõjutatud sai immuunsüsteem ja see, kuidas keha reageerib kahjustustele.
Teadlaste sõnutsi saavad inimesed oma igapäevases elus sageli magada veel vähem kui katsealused oma kuue tunniga, mistõttu sellised muutused kehas võivad olla tavalised.
Mirjam Matiisen teeb kord kuus kokkuvõtte maailma keskkonnauudistest KUKU Raadio saates Ilmaparandaja