Põllumajandusministeeriumi tellimusel valminud uuringust selgus, et külades nähakse suurimat toetusvajadust kogukonnateenuste pakkumise väljaarendamiseks, küla välisilme parandamiseks ja väiksema tehnilise infrastruktuuri arendamiseks.
Uuringu käigus kaardistati andmebaaside põhjal 931 avalikuks kasutuseks mõeldud küla-, seltsi- ja kultuurimaja ning küsitleti ligi 400 avalike objektide, KOVide, LEADER tegevusgruppide esindajat. Küsitletute hinnangul on eriti suur roll küla-, seltsi ja kultuurimajade olukorra parandamisel olnud külameetmel.
Toetust saanud avalikke objekte kasutatakse peamiselt erinevate ürituste läbiviimiseks, huviringide tegevuseks ja/või renditakse ruume välja. Toetuse abil tehtud investeeringute suurim mõju on olnud vaba aja veetmise võimaluste kvaliteedi tõusule maapiirkonnas.
Uuringu käigus kaardistatud avalikest objektidest selgus, et keskmine avalike objektide arv 1000 elaniku kohta on Eestis 0,69. Enim objekte 1000 elaniku kohta on Hiiumaal (2,60), Põlvamaal (2,24), Saaremaal (2,20) ja Läänemaal (2,02), kõige vähem aga Harjumaal (0,22), Ida- Virumaal (0,39), Tartumaal (0,43) ja Pärnumaal (0,76). Vähem objekte 1000 elaniku kohta on suuremate linnaliste piirkondadega maakondades ning enam saarelistes ja suurte linnadeta piirkondades.
Kuna toetusvajadus erineb piirkonniti, siis tehti uuringus ettepanek toetusvajadust hinnata ja toetusi jagada piirkonnapõhiselt. Selleks sobib hästi Leader-lähenemine, mille rakendusskeem arvestab paremini kohalike eripäradega ja võimaldab toetusi jagada vastavalt piirkonna vajadustele. Põllumajandusministeeriumis koostamisel oleva Maaelu arengukava 2014-2020 raames on plaanis külaarengule suunatud tegevusi edaspidi rahastada just läbi Leader-põhimõtete.
Uuringu eesmärk oli analüüsida külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetust saanud ja mittesaanud avalikuks kasutamiseks mõeldud seltsi-, kultuuri- ja külamajademajanduslikku olukorda, selgitada välja võimalused, kuidas tagada nende kestlik (jätkusuutlik) tegevus ning teha ettepanekuid Eesti maaelu arengukava sotsiaal-kultuurilise elukeskkonna parandamiseks ettenähtud meetmete kujundamiseks järgmisel programmiperioodil (2014–2020). Uuringu teostas Põllumajandusministeeriumi tellimusel Ernst ja Young Baltic AS.