Täna algava noorsootöö nädala põhifookuses on kaks olulist probleemi – kuidas ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust ja kuidas kaasata noori enam ühiskonna otsustusprotsessidesse.
Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, noorteühingutes ja huvikoolides neil teemadel läbi erinevaid teavitussündmusi, diskussioone ja muid noorsootöö-alased tegevusi. „Tänavuse noorsootöö nädala eesmärgiks on kutsuda inimesi üles arutlema noorte sotsiaalse tõrjutuse tekkepõhjuste üle ning näidata, mida saab noorsootöö kaudu ära teha probleemi leevendamiseks,“ rääkis Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmer.
Schlümmeri sõnul on noorsootöötajatel läbi erinevate noorsootöötegevuste tõhusad võimalused jõudmaks abivajava nooreni, kuid oluline on tõsta ka kogukonna teadlikkust probleemi olemasolust. „Sotsiaalne tõrjutus ei tähenda üksnes kehvast majandusolukorrast tulenevat ebavõrdsust, kuigi see on väga sageli probleemi põhjuseks. See tähendab inimestes jõuetus- ja pettumustunde süvenemist – tunnet, et probleemide ringist ei saadagi välja, et keegi ei huvitu noore tegelikust käekäigust ja arvamusest, mis võib viia pea täieliku ühiskonnaelust eemaldumiseni,“ selgitas Edgar Schlümmer. „Noored võivad kaotada usalduse väga kiiresti, kui neid ei võeta tõsiselt, koheldakse ebavõrdselt, seetõttu peabki noortele erilist tähelepanu pöörama, tõrjutust ennetama ning varakult sekkuma kui mured ilmnevad.“
„Kui mõned arvavad, et sotsiaalne tõrjutus ja vaesusega seotud riskid on midagi virtuaalset, ettekujutatavat, siis kinnitan, et neil probleemidel on väga tõsised tagajärjed nii noorele endale isiksusena kui ühiskonnale ja selle arengule tervikuna,“ selgitas Edgar Schlümmer. “Näiteks eelmisel aastal läbi viidud NEET noorte uuringust selgub, et ainuüksi tõrjutuse majanduslik mõju, mis väljendub Eesti ühiskonna kulus noortele, kes ei õpi ega tööta ja on heitunud, moodustab aastas 238 miljonit eurot.“
Võimalikuks lahenduseks on Schlümmeri sõnul näiteks hästi toetatud noorsootöö omavalitsuse tasandil; toimiv kogukonnapõhine võrgustik, kus on esindatud noorsootöötaja, kool, sotsiaaltöötaja ja muud seotud spetsialistid, mis koos otsivad noorte vajadustele lahendusi. „Viimased uuringud näitavad, et just noortespetsiifilised komplekssed lahendused, eriti need, milles on oluline noorsootöö komponent, on toimivad. Samuti on heaks vahendiks mobiilne noorsootöö ja tervikuna kvaliteetse noorsootöö kättesaadavus, noorte omaalgatuse ja ettevõtlikkuse toetamine ja paljud muud meetodid,“ rääkis Schlümmer.
Juba põhikooli lõpetanud noorte üheks peamiseks sotsiaalset tõrjutust põhjustavaks riskifaktoriks peetakse töötust. Praxise ja Eesti Noorsootöö Keskuse poolt septembris avaldatud poliitikaülevaate „Noored ja sotsiaalne kaasatus“ kohaselt on Eesti täna ELis üks kõrgema noorte tööpuudusega riike, kus 15 – 24 aastastest noortest on töötu iga kolmas, kusjuures pooled neist on pikaajalised töötud.
„Noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja vähendamine on muutunud noortekeskuste oluliseks osaks igapäevases töös. Noorsootöötaja peamine roll on noortega igapäevaprobleemide üle arutlemine, selgitustöö, tõrjutuse märkamine ning kaasamine tegevusse, mille tulemusena on muutunud mujal tõrjutust tajunud noor sageli noortekeskuse püsikülastajaks,“ rääkis Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse liige Heidi Paabort.
„Viimastel aastatel on noortekeskuste teenuste nimekirja lisandunud mobiilne noorsootöö ehk MoNo, mille sisuline eesmärk on leida kõrvale jäänud noored üles, luua nendega kontakt, tuvastada vajadused ja kaasata või suunata neid individuaalsetest huvidest lähtuvalt konkreetsetesse tegevustesse,“ märkis Paabort. „Me pakume noortele võimalusi eduelamuseks ja enesehinnangu tõstmiseks, mis aitab teha positiivseid otsuseid ja õpetab oma otsuste eest vastutama.“
Oluliseks teemaks noorsootöö nädalal on ka noorte suurem kaasatus ühiskonna otsustusprotsessidesse. See tagab, et noored saavad kaasa rääkida, millises keskkonnas ja millist elu nad tahavad elada. Noorsootöö nädala raames toimuvad sel teemal Eesti Noorteühenduste Liidu poolt korraldatavad osaluskohvikud, kus 15 maakonnas kohtuvad laua taga noored ja otsustajad.
Üle-eestiline noorsootöö nädal toimub 5.-11. novembril. Nädala raames viiakse üle Eesti asuvates noortekeskustes, huvikoolides, noorteinfo keskustes ja noorteühingutes läbi erinevaid ettevõtmisi. Näiteks toimub sellel aastal esmakordselt lastevanemate päev. Kurtna noortekeskuses ja Põltsamaa noorte- ja elukestva õppe keskuses viiakse läbi perepäev, mille eesmärk on pakkuda noortele, lastele, vanematele ning vanavanematele ühiseid tegevusvõimalusi. Kaarma avatud noortekeskuses toimub ilupäev emadele ja tütardele jpm. Täpsete tegevuste kohta saab infot noorsootöö nädala kalendristwww.entk.ee/kalender<http://www.entk.ee/kalender>.
Noorsootöö nädalat korraldab haridus- ja teadusministeeriumi hallatav riigiasutus Eesti Noorsootöö Keskus, mis teeb koostööd valitsus- ja noorsootööasutustega, kohalike omavalitsustega, noorteühingute ja teiste institutsioonidega, et arendada noortepoliitikat ja noorsootööd, pakkudes selleks väärtuslikku nõu ja teavet ning esindades, teadvustades ja kaitstes noortevaldkonna huve ning väärtusi.