13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv. Euroopa Eestlaste Koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21.00 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.
Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa Eestlaste Koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga. „Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri suhtes, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodueesti
kollektiivile.“
Euroopa Eestlaste Koori nimekirja kuulub 140 inimest üle Euroopa. Koori repertuaaris on eesti kooriklassika ja rahvalaulude seaded, eesti heliloojate originaallooming Valgrest, Ehala, Pajusaare ja Tätteni ning laulud kooriliikmete asukohamaadelt. Euroopas, et mitte öelda terves maailmas, ainulaadse koori üha suurenev lauljate arv ja soe tagasiside nii osalejate kui publiku poolelt kinnitavad, et tegemist on õige ja väga vajaliku kultuurikandjaga. Pärast sellesuvist laululaagrit ja kontserte Eestis ootavad ees esinemised Estivalil ehk Rootsi eestlaste kultuuripäevadel, Kanadas Seedriorus ja Lääneranniku päevadel San Fransicos 2013. aastal, samuti võrukeelne laulupidu Uma Pido. 2014.
aasta suursündmuseks kujuneb loomulikult üldlaulupidu Eestis. Euroopa Eestlaste Koor on laulnud väliseesti kultuuripäevadel (sh ESTO üritustel) ning 2009. aasta üldlaulupeol, mil oli koori ridades 100 lauljat. Eesti muusikakultuuri ning Eestit kui kiiresti arenevat ja kaunist riiki on tutvustatud kontsertidel Belgias, Kanadas, Luksemburgis, Rootsis, Saksamaal, Suurbritannias ja Tšehhis.
Koori asutamisel on oma eellugu. 2003. aastal asutatud Saksamaa eestlaste (EÜSL-i) segakooriga liitusid esmalt lauljad Inglismaalt, Hollandist ja Belgiast. Tänaseks on lisaks eespool mainituile kooris ka lauljad Soomest, Luksemburgist, Lätist, Šveitsist, Prantsusmaalt, Ukrainast, Tšehhist, Austriast, Taanist ja Eestist. On mitmenda põlve väliseestlasi, hiljuti erinevatesse Euroopa riikidesse tööle ja elama siirdunud eestlasi ning teistest rahvustest lauljaid, kes eestlastega pere loonud või lihtsalt eesti keele ja kultuuri austajad. Noorimal lauljal vanust alla 20, vanimal üle 70 eluaasta.
Lauluharjutustel ja kontsertidel esindab nö kodueestlasi vähemalt üks dirigent. Koori üritustel on osalenud lauljaid
Itaaliast, Norrast, Rootsist ning ka USA-st ja Kanadast. Erinevatel maadel elavad lauljad ei saa mõistagi lubada endale iganädalasi, isegi mitte igakuiseid kokkusaamisi. Harjutatakse laululaagrites, mis toimuvad enamasti kahel nädalalõpul aastas Saksamaal Bonni lähedal Annabergi lossis ning suviti Eestis. Laululaagreid on korraldatud ka teistes riikides.
Koori üks asutajaid, president ja projektijuht Mare Rahkema elab Saksamaal 2000. aastast. Varem Eestis õpetajana töötanud ning Saksamaal maali ja graafikat õppinud Mare tegutseb vabakutselise kunstnikuna, koori tegemiste kõrval juhib ta Kölni eestlaste organisatsiooni. Teine koori asutajaliige, 27-aastase dirigendistaažiga Kalev Lindal on loonud ja juhatanud kümneid koore, nende hulgas Haaslava meeskoor ning Kanepi ja Pagana segakoorid, Eesti Ühendatud Motomeeste koor ning Lõuna prefektuuri segakoor Chorus Menticum.
Ka teine peamine dirigent Lauri Breede, kes õpetab Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis dirigeerimist ja hääleseadet, on asutanud ja dirigeerinud arvukaid koore, seal hulgas Tarbatu ja Tartu Rahvaülikooli segakoor, Gaudeamuse meeskoori ning segakoori Hale-Bopp Singers. Dirigendid Kalev ja Lauri on moodustanud viie aasta jooksul suurepärase tandemi, hoides lauljate tuju laululaagrite ülipikkadel proovipäevadel heas vormis oma terava huumorimeelega, olles seejuures nõudlikud õpetajad ja professionaalsed muusikud.
2011. aasta kevadel algas Euroopa Eestlaste Koori koostöö Soome eestlaste segakoori SILLER (Soomes Iseseisvalt Laulu Lõõritavate Eestlaste Rühmitus) dirigendi Silver Lumiga. Lisaks on laululaagreid juhatanud Belgia eestlaste segakoori BEENE dirigent Kaido Janke, Londoni Eesti Seltsi segakoori ja Rahvusvahelise Eestlaste Eksperimentaalkoori dirigent Reet Kromel-Williams ning Saidi Tammeorg Eestist. Koori kontsertmeister on Aita Sibul, kes töötab Saksamaal klaveriõpetajana. Koor teeb tihedat koostööd ka teiste väliseesti kooride ja seltsidega. Euroopa Eestlaste Koori tegevust on toetanud Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Rahvuskaaslaste Programm, Eesti Kultuurkapital, Düsseldorfi ja Langenfeldi linnad ning IPT Projektijuhtimine.
Lisainfo:
http://www.eestikoor.eu
http://www.facebook.com/groups/euroopakoor/