Aksel Lõbu,
noor ajakirjanik
Sa oled noor (isehakanud) ajakirjanikuhakatis ja tahad kirjutada arvamusartiklit mõnest aktuaalsest teemast. Palju õnne! Ühiskondlikest diskussioonidest hetkel puudust ei tule. Tegelikult on praeguse veel üürikese aastanumbri sees neid olnud kõvasti rohkem, kui on jõutud lõpuni viia.
Inimestel ei jää muud üle, kui leppida lahendamata jäänud aruteludega, sest uued juba tulvavad peale. Taustal vanad vaikselt vindumas, kuni keegi suvatseb neid uuesti üles puhuda.
Vajadus olla üliaktuaalsed
Ahjaa, mäletate veel, et midagi oli kõrgharidusreformiga? Gümnaasiumivõrgu teema kerkis hetkeks sügavustest uuesti esile. Justkui meenuks sõna intellektuaalomand… Mis kompromissideni jõuti? Kuidas oli elamislubade, aukohtute, siseopositsiooni, ministrite retoorikaoskusega ja nii edasi ja nii tagasi? Kes oskab peast öelda, mis kuupäeval õpetajad streikisid? Küll oskavad aga kõik öelda, mitu tuhat inimest või vähemalt kui suur protsent hääletas Tallinnas tasuta ühistranspordi poolt ning muidugi kui imeliselt hea või paha-paha see on. Aga seegi on nüüd hääletusega paika pandud, vaja on uut teemat. Kui hästi läheb, jätkame mõnega sealt, kus pooleli jäime.
Ega „tavaline“ tööinimene ei taha ja ei jõuagi seda kõike mäletada ning seda pole mõtet talle pahaks panna. Igaühel omad huvid, kõigiga ei jaksa ju kaasa muretseda. Kui kõnealune inimest otseselt kuidagi ei mõjuta, määrab huvi teema vastu isiklike elementide kombineerumine. Mida ma tean sellest? Kas see on minu meelest ühiskonnale oluline teema? Kuidas see mõjutab mu lähedasi? Eesti on väike. Statistiline tõenäosus on (usu või ära usu), et sa ilmselt tead kedagi, keda teema siiski puudutab.
„Halb maitse“ arutlemises
Kui midagi on riigi või omavalitsuse poolt paika pandud ja kinnitatud, ei tähenda see, et ühiskondlik mõtestamine peaks lõppema. Justkui oleks „halb maitse“ peale seda veel arutleda, kui pitser peal või asi juba teostamisel on. Inimesed lasevad pea norgu ja lepivad „paratamatusega“. Just selline teguviis innustabki rahva arvamusega mitte arvestama. Kas me saame siis veel otsust kuidagi mõjutada? Võib-olla, võib-olla mitte. Kindlasti ei saa me seda teada, kui me isegi ei proovi. Seadused, määrused, arengukavad ei ole ainuõiged ideoloogiad. Neid võib kritiseerida, neid võib võtta tagasi, muuta. See on meie õigus, demokraatia õigus.
Miks ei võiks korraga mitut teemat jõuliselt meedias arutleda? Väga erinevate diskussioonide puhul on ka sihtgrupid osaliseltki erinevad ja ma ei usu, et kahest või kolmest teemast korraga hoolimine kellelegi üle jõu käiks. Ühiskondliku arutelu algatamine on nagu diktatuurlik riigipööre, millega tuleb igasugune „konkurents“ esikohale kõrvaldada, et oma positsioon tagada. Teadmisega, et kord kukutatakse ka sind. Kes on see, kes objektiivselt saab öelda, mis teema on olulisem kui teine? Ma ei poolda samal teemal stagneerumist, kuni uued teemad mööda lähevad, nagu ka mitte sagedasi „võimuheitlusi“. Kas tõesti pole muid variante?
Pluralism ja julgus seda harrastada
Tahtmatult on peavoolu meedia muutunud subjektiivseks otsustajaks, kes ütleb, mis teema on hetkel sobilik suure kella külge panemiseks. Isegi kui hetkeolukord nõuab tervet kellaansamblit. Peavoolu meedia on kontsentraat rohkem lugema tõmbavatest lugudest. See iseenesest ei tähenda, et lugemisi ja klikke andvad teemad kattuksid nendega, mis inimestes muret tekitavad. Pluralism on toimiva (osalus)demokraatliku ühiskonna tunnuste seas. Arvamuste, vaadete paljusus, veelgi enam: julgus seda ka demonstreerida.
Kus domineeriv ajakirjandus jätab mõne sihtrühma huvid kajastamata, peab seda võimalust pakkuma alternatiivne ajakirjandus. Kui keegi ei taha minu murest, minu teemast kirjutada, siis teen seda ise. Kodanikult kodanikule, ilma vahemeheta siirad mõtteavaldused. Ära kahtle, kas sul on teemaga piisavalt seost. Ära karda ajutiselt vaibunud teema üle mõelda ja arvamust avaldada. Hoolimine ei tohiks kelleski tekitada süütunnet. Arutelu peab lõppema siis, kui on jõutud aktsepteeritavate lahendusteni. Kui sinna ei jõuta, jäävad minu südames need teemad murede näol edasi kestma.