«Käve miis kaeman, olõs tulnu karjakus, a sis kõlist’, et ei tulõ: töötukassa saatsõ raamadupidämise kursuisilõ!» pahandas Põlva-lähküdse Eoste külä Mäe talo peremiis Kaine Hainer, kiä ei lövvä vahtsõhe lauta karjamiist ja nüsjät.
Töötukassa Põlva osakunnan om arvõl säidse ilma tüüldä nüsjät ja katõssa kar’akut, Võro osakunnan 16 nüsjät ja 15 kar’akut. «Ma võtassi näide kõigi käest abiraha är,» ütles Kaine Hainer päält noidõ numbridõ teedäsaamist süämetävvega.
Talomehe halv miil om õigustõt. Minevä aasta ehit’ tä valmis vahtsõ lauda. Piimälehmi om parhilla 130 ja plaan om näide arv 200ni nõsta. A puultõist kuud kar’agu ja nüsjä otsmist om olnu tühi vaiv. Tüükuulutusõ omma töötukassan, maakunnalehen, Kirka tüüportaalin. Kaejit om käünü, a inämbüsel ei ollõv tüüharinõmist.
Kaine Hainer ütles, et tüüliisi löüdmine ei saisa raha takan. 800 eurot, midä tä nüsjäle 160 tüütunni iist pakk, om Eesti keskmäne palk. A kiäki taha-i hummogu kelläs neläs tüüle tulla ja õdagu ilda ei taheta kah tüüd tetä. «No tulõ sis Aafrikast vai Poolast sisse tuvva,» ütles tä hapnõ nal’aga poolõs.
«Tuu om plärä, et tüüd ei olõ!»
«Tuu om tävvelik plärä, et mi kandin tüüd ei olõ,» põrotas ka Cista pakivabrigu päälik Kääriku Vahur. Cista tege pakkõ Ihamarun ja Varstun ja ots parhilla meistrit ja pingiopõraatorit.
Päält kohusõtundõ ei nõuta midägi ja välläoppamisõ kõrraldas kah Cista esi, a Kääriku jutu perrä om häid tüüliisi armõdu rassõ löüdä.
«Kes sutva ja tahtva tüüd tetä, omma paigan, kes tüübüroon kirän omma, omma slikerdäjä,» om tä kimmäs. «Tuu om umaette ammõt kuid ja aastit sääl rõõmsalõ läbi ellä, raamadupidämise kursusõlt tulla ja ärijuhtmisõ kursusõlõ minnä. Mis viil kõgõ popimb om: strateegiline planiirmine!»
Hädä om Kääriku jutu perrä ka tollõn, et ütsjago vinneaigsit kolhoositüüliisi ei suta ümbre oppi. Noorõ jäl omma luru ja ei taha oppi. Tõnõ hädä om tuu, et inemise ei viisi tüüd tetä, kuigi Cistan om tükütüü: midä inämb tiit, tuud inämb teenit.
Kääriku Vahur ütles, et pingiopõraator, kedä otsitas, tiin 200 (väega laisk) kooni 1000 (virk) eurot kuun. «Inemise tiidvä, et kipõmba tüü iist om suurõmb palk, a iks tahtva tüütegemise asõmõl juttu aia, suitsu tetä… Jäiäs tüüle ildas 15 minotit ja är mindäs 20 minotit inne tüüpäävä lõppu, et puuti minnä,» pahandas tä.Trükjä palk om Cistan viil õigõ hää – 2000 eurot kuun. «No seo tüü jaos om muidoki vaia ettevalmistamist, mõistmist ja hääd kätt,» seletäs Kääriku Vahur.
A mõnõl tüüandjal iks vidä kah. «Läts’ häste, saimi tüüle inemise, kedä joba tunnõmi ja tiiämi, et tä mõist seod ammõtit,» om rahul Võro liina Mõisa Aita kokka otsnu Eksi Janek. «Seokõrd oll’ uskmalda pall’o pakjit. Aasta tagasi pidimi kah kokka otsma, sis oll’ tahtjit veidü, a koka löüdsemi sis kah.»
Laiskus vai haigus?
«Tüüandja tahtva tüüle inemiisi, kes sutva ja omma valmi opma ja kelle silmä säräse, a tuud ei saa ütegi koolitusõga,» seletäs töötukassa Põlva osakunna juht Mandeli Katri. «Hääd tüütäjät om rassõ löüdä, a õigõ om ka tüüldä inemiisi jutt, et tüüd ei olõ. Pall’odõl om tervüs läbi, näile ei passi vahetuisiga, füüsiline tüü. Ku iks suulat aastit lihha, olõt kõgõ kättpite viiekraadidsõ vii seen vai saisat päävä läbi seerikidega tsimmentpõrmandu pääl, sis omgi juuskvatõbi kallal ja jala läbi. Vai ei saa inemine perre mant ilda õdaguni är olla, nigu vahetuisiga tüü nõud.»
Tõnõ hädä om Mandeli Katri jutu perrä tuu, et mõnda ammõtit ei saaki Eestin oppi: nüsjäs, lihunigus. Hädäs omma ka tehnilidse ala nigu autodõ vai puutüüpingi säädjä-parandaja.
Mandeli Katri ei olõ nõun jutuga, nigu saadõtasi tüüldä inemiisi kergekäelidselt opma ammõtit, mis näile ei passi vai millega saa-i tüüd.
No ku töötukassa ei saadaki, sis küläseldsi kõrraldasõ iks egän vallan näo-, siidi- ja portsõlanimaalmisõ, seebitegemise ja rõivast lillikeisi umblõmisõ oppuisi. Põlvan tulõ vahtsõl kuul kolm turundusõ oppust jne.
Mandeli Katri ütles õigustusõs, et sändse oppusõ avida-i külh tüüldä inemisel tüüd saia, a tä saa kotost vällä inemiisi sisse, edesi lätt praktikalõ ja ku har’otas hinnäst kelläst kelläni tüül käümä, sis vast saa tüüle kah.
Vapu tüükotussit:
Põlva liinan – 7
Võro liinan – 16
Muial Vanal Võromaal – 20
Setomaal – 1
Ilma tüülda inemiisi:
Põlva maakunnan – 900
Võro maakunnan – 1346
Läte: Töötukassa
Läte: Harju Ülle, Uma Leht