Mardi jaos oll’ võit üllätüs: unõn kah es näe, et sääne asi või tulla. «Koolin nuu kirändi ja etteütelüse – kõik olli katõ!» selet’ tä.
Jutuvõistlusõlõ saatsõ Mart elon tõsõ ja kolmanda kirätüü. Edimädse kirot’ tä 1970. aastil. «Et saia aokirja Nõukogude Naine, pidi Eesti Kommunisti kah telmä,» jutust’ Mart. «Kiäki muiduki tuud es loe pääle mu – ma olõ kõik läbi lugõnu, Stalini ja Lenini teossõ ja Hitleri «Mein Kampfi» kah. Eesti Kommunistin oll’ jutt, et kapitalisti juutva ummi tüüliisi, uimastasõ viinaga. Mul läts’ hing täüs ja kiruti kirä Eesti partei keskkomiteele. Et lugõsi artiklit, lätsi puuti, et hindäle tüüsukkõ ja lõunas võileibu osta. Es lövvä, a riiuli pääl lugõsi kokku 36 marki alkoholi: ti, kommunisti, inämb ei jooda tüüliisi, ti tapati näid!»
Vastus tull’ kipõlt: kulõ, miis, seo jutu pääle saadami su sinnä, kon tüüsuka omma prii, a võileevä pääle sullõ võidu ei lupa! A ähvärdüses tuu jäigi.
Mart saa umast meeletüst elost viil mitmõlõ jutuvõistlusõlõ kirota. «Oh, noid juhtumiisi om nii pall’u, et kõik ei tulõki miilde,» rehäs’ jahi-, kala- ja Kaitsõliidu miis käega.
Viimäne pööräne lugu juhtu seo süküs, ku tä käve naasõga seenen ja sai siini veidü.
«Jätse püstoli kodu, joosi niisama pall’alt, et korja ruttu viil mäe päält mõtsast siini, saa paras suust,» selet’ Mart. «A mõtsan oll’ vana jämme puu. Kai, et kiäki om är lahknu, pilpis. Lätsi puu manu kaema – kos sääl mõtsmesiläse tulli mullõ kallalõ. Karu oll’ lahknu puu purus. Panni sis juuskma. Joosõ ja kurat, kae – egävene suur esäkaru sais neli miitret mu iin, kärg om suun ja rehk katõ käpäga mesiläisi. Ku mu är nägi, pand’ juuskma. Juusk’ vasta jämmet kuiunut leppä, tuu käve kolmõs jupis, ülemäne osa olõssi mullõ, kurat, päähä sadanu! Karu juussõ iin ja ma juussõ takan ja mesiläseparv viil mi takan. Ku nurmõ pääle vällä sai, sis mõtli, et, kuradi ull, mis ma karu takan juussõ.»
Kahru sääl kandin iks liigus ja ütskõrd üteldi Mardilõ, et timä kopa pääl om käünü «pallidõ jalguga naftavaras».
A kas peris vargit kah sääl kandin liigus? «No su peräst ei liigu, päti lugõva jo lehte,» tulõt’ Mart miilde kolmõ aastaga iist Uman Lehen olnut juttu timäst, miä alas’ niimuudu: «Ku pätt olõt, hoia parõmb Kuldri-lähküdsest Toku küläst kavvõmbahe: kaitsõliitlanõ ja vannu asju otsja Prisko Mart löüd su üles, nigu om löüdnu 1600 tõist pätti, Saksa ordu piirikivi vai vana ao ravvapalotuskotussõ.»
Uma leht