Tänase teaduskabaree teemaks on „Universum. Universaalne või unikaalne?”. Käsitlejad astronoom Laurits Leedjärv, Universumit armastav muusik Ur
mas Sisask, armastatud poeet Jürgen Rooste. Kaasa mõtlevad Tiit Kändler, Priit Ennet ja kogu publik.
Eelmisel teaduskabareel oli kõne, luule ja laulu all maavarandus. Priit Enneti juhtimisel kulges geoloog Alvar Soesoo ja Paevana Rein Einasto vestlus nõndaviisi, et esmalt esitati võluval moel, kuidas aastamiljonite vältel kujunes Eesti aluspõhi. Siis jõuti läbi rekordite – mille üheks kandjaks on meie sinisavi –, välja praeguste maavaradeni. Kivimid ja mineraalid meie jalge all muutuvad maavaradeks siis, kui neist hakatakse saama majanduslikku kasu ja seega siis kaevandama. Põhjalikumalt esitles Paevana paasi, aga jutt käis mitte ainult põlevkivist, vaid ka muudest võimalikest maavaradest. Soesoo rõhutas, et ajal, mil kogu maailm liigub põlevkivide kasutamise suunas, kulgeb Eesti vastassuunas, püüdes põlevkivi kasutamist vähendada.
Muu muusika seas esitas Sädelev Kass ühe mineraalide kohase laulu Tiit Kändleri sõnadel:
Pühad mineraalid
Oh me kallid mineraalid,
olete kui pühad Graalid.
Silikaadid, luiteliivad,
karbonaadid keele viivad.
Teemant, süsi, magnetiit,
kips, korund ja markasiit,
hematiit ja fosforiit,
tahaks kähku ära siit.
Kuld ja muld ja muldmetallid
need on eriliselt kallid,
kivisüsi, apatiit,
põlevkivi ja graniit.
Oh, me kallid mineraalid,
olete kui pühad Graalid.
Ilma teieta ei saa
sirguda me kodumaa.
Teaduskabaree nr.3 toimub täna 19 seal, kus eelnevadki. Teatri Puhvetis.