Imäjõõ lodjaselts kõrrald’ minevä nädäli Võhandu jõõ ja Lämmäjärve pääl huvisõitõ ja pruuvsõ üle katsakümne aasta lodjaga jälki Räpinähe sõita.
Umal aol tulliva jo täämbädse päävä ainukõsõst Peipsi lodjast Jõmmust pall’o suurõmbagi laiva paprõvabrigu ala vällä, võtiva kuurma pääle ja lätsivä Tarto vai Pihkva pääle edesi vai tagasi.
Kolmapäävä pruuvsõ suurõmba ao elost Võhandu veeren elänü hää jõõtundja Jõgela Mait kanuuga Räpinäst Võõpso tii är ja mõõtmiisi perrä oll’ joba teedä, et Ristipalost Jõmmu seo viisaisuga kavvõmbalõ päse-i.
Nii hästi es lääki. Neläpäävä mahtu Jõmmu Võõpso silla alt väega napistõ läbi, õnnõ paar sentimiitret jäi pikäle lastu masti ja silla vaihõlõ vapa ruumi, a joba tõõsõ jõõkäänü pääl jäi lodi kõtu pääle kinni ja välläpäsemises oll’ ukõrdamist pall’o.
Aoluulidsõ laivareisi üten tennü Räpinä vallavanõmb Helmi Teet arvas’, et hää õnnõ kõrral saanu vast õks edesi kah, a tormituul oll’ tukõv ja käändse lodja kõik aig risti madala pääle. Oll’ esiki veedükse hirm, kas lodi silla alt Lämmäjärve puulõ õks tagasi mahus vai jätvä luudusjõu lodja Võõpso ja Räpinä vaihõlõ pantvangi.
Egäl juhol oll’ tuu veedü vähämb ku kilomiitre Võõpso sillast ülesvuulu jõudminõ õks Räpinäle kõgõ lähkümb kotus, kohe lodjaga 80 aasta takast sõidõt om. Lodjakapten Jagomäe Priit olõ õs luutusõlda: ku keväjä vahtsõlõ pruuvi ja kõik tekiehitüse laiva päält maaha krutti, või Räpinäle sõit õnnõs minnä.
Ilvesse Aapo, Uma Leht