Homme toimub Penijõel lootsikuehituse õppepäevade pidulik lõpetamine. Koolituste eesmärk oli taaselustada ajalooline lootsik ja selle ehitusvõtted. Õppepäevade raames valmisid kolm lootsikut, mis saavad endale linnunimed ja jäävad Matsalu rahvuspargi vetele väliekspositsiooni jaoks.
Tegemist oli Keskkonnaameti projektiga „Rahvusparkide kultuuripärandi koolitused kohalikele elanikele“ ning lootsikuehituse õppe viis läbi puulaevaselts Vikan.
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotmani sõnul on Eesti rahvusparkide ülesandeks lisaks loodusväärtuste kaitsele ka piirkonna kultuuripärandi kaitse. „Kahjuks on viimaste aastakümnete kalapüügi intensiivistumise ja ehk ka looduskaitseliste
liikumispiirangute tõttu lootsiku kui veeliiklusvahendi kasutamine praktiliselt hääbunud. Selle toreda paadi tegemise oskuse taastamine ja
lootsiku kasutamine looduses liikumiseks on aga siiski võimalik,“ ütles Lotman.
Lootsikute ehitamise õppepäevad algasid juba möödunud talvel. Aprilli keskel käidi ümberkaudsetes metsades tammekõverike otsinguil ning ehitus ise algas Penijõe mõisa ajaloolises laudahoones mai keskpaigas. Ehitusel võeti eeskujuks Kirikukülast pärit üle 80-aastane, ent tänaseni hästi säilinud, traditsiooniline lootsik.
Homme kell 14.45 kogunetakse Penijõe mõisa juures. Suitsu sadamas saavad värsked paadid endale nimed ning avatakse lamedapõhjalise
lootsiku infostend. Penijõe mõisa konverentsisaalis räägib ihtüoloog Markus Vetemaa Matsalus toimuvast kalaseirest, kohaliku kalastiku
olukorrast ning eripärast ja selle piikonna tähtsusest Väinamere kaladele. Oodatud on kõik paadi- ja kalastushuvilised. Sissepääs prii.