Täna, 24. augustil käivitasid põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja regionaalminister Siim Kiisler Antslas esimese osa kogu Eestit katma hakkavast kiire interneti võrgust EstWin.
Olav Harjo, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) juhataja: „Seni puudus Antslas, meeldivas elu- ja töötamise kohas korralik internetiühendus. Ilma korraliku internetiühenduseta on tänapäeval tülikas elada ja töötada. Lisaks Antslale saavad operaatorid võimaluse juba praegu ühendada kiire internetiga kodusid, asutusi ja ettevõtteid ka mitmes teises Võrumaa vallas, samuti ka
Järvamaal ning Lääne Virumaal.“
Aastaks 2015 peab olema valmis fiiberoptiliste kaablite võrk, mis jõuab kõikide asulateni Eestis. Selle tulemusena peavad 98 protsenti majapidamistest, ettevõtetest ja asutusest olema võrgule lähemal kui 1,5 km. Võrgu pakutavaid võimalusi saavad hakata võrdselt kasutama kõik sideteenuste operaatorid,
pakkudes selle kaudu teenuseid oma klientidele.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts: “Mul on hea meel, et projekt EstWin, mille me koos ITL-iga kaks aastat tagasi algatasime, on andnud esimesed reaalsed tulemused. Selle projektiga on saanud tööd juba kümned ettevõtted ja sajad inimesed – geodeedid, projekteerijad, ehitajad ja
paljud teised. Aga see kõik on alles algus, suurem töö seisab ees. Rajamist vajab veel ligi 6000 kilomeetrit võrku.“
Partsi sõnul on oluline, et kõigil inimestel ja ettevõtetel oleks kiire juurdepääs infoühiskonna teenustele. “Nii riigi kui ka eraettevõtete poolt pakutavad teenused on tänapäeval juba suures osas internetis.Kvaliteetne lairibaühendus võimaldab neid kasutada ka metsatalus elades ja töötades,” lisas Parts.
Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul on kvaliteetne, kiire ja töökindel andmesidevõrk üks oluline regionaalpoliitiline samm Eesti elu arendamiseks. Internet annab igaühele võimaluse teha tööd, end täiendada, hankida uusi teadmisi ja suhelda oma omavalitsuse ja riigiga oma kodukohas.
“Tähtis on see, et kiire internet loob võimaluse tuua uusi töökohti sinna, kus inimesed elavad. Seega on loomulik, et riik paneb siin arengule õla alla,” ütles Kiisler. “Aga kui me tahame, et püsiasustus väikelinnades ja külades säiliks ka tulevikus, tuleb astuda ka järgmine samm ja see tuleb astuda hariduspoliitikas ja ettevõtluspoliitikas. Põhiküsimus on selles, kas meie kutsekoolid ja ülikoolid õpetavad piisavalt ameteid, mida saab interneti toel tulusalt pidada ka väikelinnas, külas või metsatalus elades. Seega saab järgmiseks regionaalarengu võtmeküsimuseks hariduspoliitika ja uued
töökohad,” lisas Kiisler.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder: “Ülikiire internetivõrgu väljaehitamine soodustab Eesti ühtlast arengut, aidates kaasa ettevõtluse kasvule ning tööhõive arengule maapiirkondades. Ka põllumajanduslik tootmine ilma nüüdisaegset tehnoloogiat ja internetti kasutamata ei ole enam võimalik ning seetõttu on lairiba internetiühenduse väljaehitamist toetatud Eesti maaelu arengukavast.”
Tiit Tõnts, Antsla vallavanem: „Oleme Antslas ja vallas tundnud töökindlast ja kiirest internetist puudust. Kui side ära kukub, ei saa automaadist raha kätte, ei saa maksta poes ja tanklas kaardiga. 21. sajandil on kiire internet sama vajalik kui vesi ja kanalisatsioon. Meil ja naabervaldades on palju inimesi, kes tahavad siin suvitada ja sel ajal ka töötada. Näiteks WiFi võrku käidi kasutamas raamatukogus. Kaugtöökohad, koolide hädavajalik varustamine kiire internetiga – need on asjad, millega saame siin tegelema hakata. Samuti saavad meie ettevõtted, näiteks 200 töökohta loonud mööblitootja Antsla Inno, Antsla Tarbijate Ühistu ja teised oma töö järgmisele kvalitatiivsele tasemele viia.“
Olav Harjo räägib võrgu arengust: „Aasta ja üks päev tagasi, 23. augustil 2010 pandi maha esimesed meetrid kaablit. Vaatamata pikale, tööd pooleks aastaks seisma pannud talvele on tänaseks valmis üle poole tuhande kilomeetri võrku. Ehitajad töötavad iga päev ning aasta lõpuks on valmis juba 1200 kilomeetri võrku. Järgmise aasta lõpuks plaanime valmis saada 2500 km ning kogu võrk (üle 6000 km) on valmis hiljemalt 2015 aasta lõpuks.“
ELASA koostööpartnerid Antsla ja lähivaldade projektis on Antsla vald ja selle juhid, võrguehitaja Eltel Networks, riigi infosüsteemi amet, samuti maanteeamet. Elion investeeris Antslasse sadu tuhandeid eurosid juurdepääsuvõrkude nüüdisajastamisse ning tänu sellele saavad Antsla elanikud,
ettevõtted ja asutused juba praegu hakata kasutama kiiret internetti.
ELASA kuulutas augusti keskel välja ka kolmanda hanke 1000 kilomeetri võrgu välja ehitamiseks.
Baasvõrgu projekti hinnanguline maksumus on 70 miljonit eurot, sellest suurem osa saadakse Euroopa Liidu tõukefondidest. Finantseerimine toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi kaudu. Kogu projekt on rahaliselt mahukam, sest interneti teenusepakkujad finantseerivad jaotusvõrgu ehitamist ning teenuste pakkumiseks tarvilike seadmete hankimist. Kogu Eesti katmiseks kiire internetiga võib teenusepakkujatel ja riigil kokku kuluda üle 350 miljoni euro.
Kerstin Aps