Homses KUKU Ilmaparandaja saates heidab keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen pilgu eelmise kuu keskkonnauudistele laiast maailmast:
Üks enim kajastust leidnud välisuudiseid möödunud kuul oli Saksamaa valitsuse radikaalne otsus sulgeda kõik riigi tuumajaamad 2022. aastaks.
Pärast Jaapani Fukushima tuumajaama õnnetust suleti Saksamaal mitmeid tuumajaamu ning neid ei plaanita enam kasutusele võtta, edastab Reuters. Ülejäänud tuumajaamad suletakse järgmise 11 aasta jooksul järkjärgult. Saksa keskkonnaminister Norbert Röttgen teatas tuumajaamade sulgemisotsusest pärast seda, kui valitsus selles küsimuses konsensusele jõudis. Enne Fukushima õnnetust sai Saksamaa 23 protsenti oma energiast tuumajaamadest. Kõige enam kasutatakse Saksamaal energia-allikana kivisütt- see katab riigi energiavajadusest 42 protsenti.
Saksamaa kantsler Angela Merkel on rõhutanud, et see otsus ei vii tulevikus kindlasti selleni, et Saksamaale hakatakse tuumaenergiat lihtsalt sisse importima. Merkel väitis, et vajaminev energia hakkab tulema teistest allikatest.
Saksamaa plaan on 2020. aastaks kasutada 25 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid, mis on pea kaks korda rohkem kui praegu. Eriti suur lootus on pandud tuuleenergia arendamisele. Kuigi samas on juba aktiveerunud mitmed Saksamaa Põhjamere äärsed looduskaitsjad, sest tõenäoliselt peab tuuleenergia laiendamise tõttu kaotama põhjapoolseid metsastunud alasid.
Saksamaa loodab järgmise kümne aasta jooksul oma energiatarbimist 10 protsendi võrra ka koomale tõmmata.
Tuumaenergiaga on lubanud lõpparve teha ka Itaalia, Tai, Malaisia ja Šveits. Šveitsi valitsus andis teada, et lõpetab tuumaenergia kasutamise aastaks 2034. See tähendab, et viis Shveitsi tuumaenergiajaama suletakse pärast nende planeeritud kasutusaja lõppu ja uusi enam juurde ei ehitata. Tuumajaamad toodavad ühtekokku 40% Shveitsi energiavarudest. Valitsuse sõnul hakkab Shveits tulevikus üha enam ja enam toetuma hüdroenergiale.
Pärast Jaapani tänavusaastast maavärinat on uute tuumajaamade ehitamine peatatud ka Itaalias ja Taimaal. Malaisia pidi oma esimese tuumaenegiajaama avama aastaks 2021, sellegi jaama ehitamine on nüüdseks peatatud.
Soome YLE uudisteportaal aga teatab, et Venemaa jätkab oma tuumaenergiaprogrammi, hoolimata Fukushimas juhtunust. Uus Venemaa tuumaenergiajaam kerkib Sosnovõi Borisse, mis paikneb Peterburist 90 km läänes. Paari kilomeetri kaugusele vanast tuumajaamast kerkib praegu neli uut reaktorit ja vähemalt viis jahutustorni. Esimene reaktor peaks valmima aastaks 2014 ja viimane 2019. aastaks, ehkki see ajakava võib veel venida.
Venemaa soovib suurendada tuumaenergia osakaalu riigi elektritootmises aastaks 2020 praeguselt 17 protsendilt 25-le. Praktikas tähendab see kuni 40 uue reaktori ehitamist.
Aga väärib ka märkimist, et pärast Fukushima õnnetust käskis Venemaa peaminister Vladimir Putin ametnikel üle kontrollida kõik riigi tuumarajatised. Samuti andis peaminister käsu vaadata üle Venemaa ambitsioonikad plaanid tuumaenergeetika vallas.
Edasi aga veidi lõbusamatel teemadel. Šotimaal on hakatud rajama elektrijaama, milles energiatootmiseks kasutatakse viskitootmise kõrvalsaadusi. Jaama püstitab sadakond ehitustöölist ning see peaks saama valmis kahe aasta pärast.
Ettevõtmises löövad kaasa mitmed Šotimaa tuntuimad viskitootjad. Viskitootmisest tekkivatest jääkidest hakkab energiat saama kuni üheksa tuhat majapidamist. Kusjuures samas elektrijaamas hakkab viskitootmise kõrvalsaadustest valmima ka orgaaniline väetis ning loomasööt, mille võtavad kasutusele kohalikud farmerid. Rothesi piirkonnas paikev elektrijaam hakkab kasutama tootmisjääke, mis tulevad 40 kilomeetri raadiusest.
Samas saab Edinburghis asuva Napieri Ülikooli teadlaste sõnutsi viskitootmise destilleerimisprotsessi jääkproduktidest valmistada autode ja isegi lennukite kütust. Uue biokütusega katseid tegev teadlaste grupp väidab, et nn „viskikütuse“ kasutamiseks sobivad kõik tavapärased autod. Neidsamu jääkprodukte saaks kasutada ka atsetooni tootmiseks.
Šotimaa teadlaste poolt katsetatud meetodiga saab viskitootmise kõrvalproduktidest teha butanooli, mis on 30% energiatõhusam kui etanool, mida kasutatakse traditsioonilistes biokütustes.
Projekti ühe eestvedaja professor Martin Tangney väitel on biokütuse valmistamiseks jääkproduktide kasutamine keskkonnasõbralikum kui spetsiaalselt selleks otstarbeks vajaliku tooraine kasvatama hakkamine.
Energiateemaga on otsapidi seotud ka seekordne viimane uudis. Mõned kuud tagasi rääkisin “Ilmaparandaja” saates sellest, et Venemaa keskkonnakaitsjad pole rahul sellega, et ohtlikku elavhõbedat sisaldavatele kasututele säästulampidele pole sealkandis piisavalt kogumispunkte. Samas on sarnaselt Euroopa Liidu riikidega Venemaalgi alanud hõõglampide turult järkjärguline väljatõrjumine.
Sankt Peterburgi linna kohta on nüüd saabunud andmed, et ülisuur protsent kasutatud säästupirnidest visatakse seal tavalise prügi hulka. Peterburgis tekib iga aasta umbes kolm ja pool kuni neli miljonit kasutut säästulampi. Eelmine aasta tagastati Sankt Peterburgis spetsiaalsetesse kogumispunktidesse umbes 4000 säästupirni. Haiglatest, koolidest, lasteaedadest ja teistest riigiasutustest koguti kokku 360 tuhat säästupirni. Linna erafirmad tagastasid utiliseerimiseks kokku 223 tuhat energiasäästlikku kompaktluminofoorlampi.
Seega läheb Peterburgis kasutatud säästupirnidest ümbertöötlemisele vähem kui 15 protsenti.
Eestikeelsest energiasäästuportaalist võib võrdluseks lugeda, et mõnes Euroopa osas on säästupirnide ümbertöötlemise tase saavutanud 80% määra. Siiski on see kogu Euroopa osas vägagi ebaühtlane ja selles vallas tuleb veel jätkuvalt teavitustööd teha.
Kuula lähemalt homme kell 14 KUKU raadios algavas Ilmaparandaja saates