«Inemisel või olla huvitav ja keerolinõ elolugu, a sama põnnõv või olla ka üte maja elolugu,» ütel’ Võromaa muusõumi päävarahoitja Ruusmaa Arthur, ku tä kõnõl’ Võro maakunna 32. koolinuuri kodo-uurmisvõistlusõ töiest. Rändäjäst majast, hindä kodomajast, kirot’ uurmistüü Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Tohvi Anna, vallavanõmba Tohvi Rauli tütär.
Maja oll’ olnu Viitka kandin Lauri külän Lauri talon. «Ku päält sõta käve Vahtsõliina välläehitämine, sõs tuudi tühäs jäänüid majjo alõvihe ja panti üles,» selet’ Ruusmaa Arthur. «Majan oll’ rajooni aigu võõrastõmaja seen, 1959. aastagast internaatkooli tarõ ja perän sai Tohvõlõ.»
Ruusmaa nimmas’, et viil üts esieräline tüü oll’ tettü ravvatüüfirmast AS Lapi MT – «Roostevaba Võru visiitkaart» (Kõlli Hardi Võro Keskliina gümnaasiumist).
Peris pall’o töid tetti koolioppajidõ kotsilõ. Et Võro Kreutzwaldi gümnaasiumil tulõ 95. ja kavvõl olõ-i ka 100. sünnüpäiv, sõs pandas sääl kokko oppajidõ eloluukoko. Pall’o töid oll’ masust ja kuis ello jäiä. Nigu iks, oll’ perrejuttu, tsipakõsõ kiudutamisõst (a tuu teema nakkas otsa saama).«Latsõ omma saanu väega esierälist matõrjaali, midä mi, suurõ, kätte ei saa,» hinnas’ Ruusmaa Arthur latsi kodouurmistüüd korgõlt. «Vanaesä-vanaimä kõnõlõsõ latsõlatsilõ pall’o inämb, selle et nä tahtva, et latsõlatsil häste lääsi.»
12 latsi kodo-uurmistüüd võeti muusõummi: teemadõ kotsilõ, millest muusõumil midägi es olõ inne uuritu. Näütüses Luhamaa Vungi savivabrigu kotsilõ. «Lats taht tüüd edesi tetä, sai matõrjaali mano,» kõnõl’ Ruusmaa.
Võromaa aolugu sai seo võistlusõga mano 1587 lehekülge teedüst, esieräliidsi pilte ja paprit perekunna-arhiivest. Võistlusõlõ saadõti 45 tüüd kolmõst koolist (Võro Kreutzwaldi, Keskliina ja Vahtsõliina gümnaasiumist). 19 tüüd saadõtas sügüse, rehekuun, üle-eestilidsele koolinuuri kodo-uurimiskonvõrendsilõ.
Harju Ülle, Uma Leht