Kord kuus teeb keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen KUKU Raadio saates Ilmaparandaja kokkuvõtte maailma keskkonnauudistest. Nii ka täna:
Hatheropi külas Inglismaal hakati tootma soojust ja elektrit kohaliku farmi sõnnikust ning põhust. Biogaasi tootjateks farmis on sead, lehmad ja kanad. Tegemist on ühega esimestest selletaolistest küladest Inglismaal. Küla biogaasijaama toodang varustab elektriga kõiki kohalikke majapidamisi. Biogaasi tootmiseks vajalikku materjali pakkuv farm saab jaamast vastutasuks elektrit, mille eest nad maksma ei pea.
Biogaasijaama rajajate sõnutsi on nii toodetav soojus ja elekter kokkuvõttes palju odavam- energia impordile tehtavad kulutused on viidud nulli. Kõik biogaasijaama tootmise jäägid on looduses lagunevad ning neid kasutatakse uuesti kohalike farmerite poolt põlluväetisena. Samuti on jaama plussiks maapiirkonda tekkinud uued töökohad.
Inglismaa väikeasulad on selles valdkonnas praegu tõesti esirinnas. Alles hiljuti tuli teade, et Inglismaal Oxfordshire maakonnas paikneva Didcoti linna umbes kahtesada kodu köetakse nüüdsest biometaaniga, mis on saadud kohalikust heitveest. Elanike poolt kanalisatsiooni lastud heitveest valmib kütus vähem kui kolme nädalaga.
Vastavalt Euroopa Liidu direktiivile peab Suurbritannia 2020. aastaks kasutama energiatootmises 15 protsendi ulatuses taastuvaid energiaallikaid. Tulevikuplaanid näevad ette sarnaseid projekte ka teistes Inglismaa linnades ja külades.
Uudistega Inglismaalt ka jätkan. Ajaleht The Guardian teatab, et mahedalt toodetud toidu ja joogi müük kahanes eelmisel aastal Inglismaal 5,9 protsenti. Orgaanilise kauba ostmine on Inglismaal langenud alates 2009. aastast. Siiski näitab tänavune statistika, et 86% Inglismaa majapidamistest ostab regulaarselt mahekraami. Keskmine ostja kulutab mahekaubale nädalas veidi üle 33 inglise naela.
Hoolimata mõningasest langustrendist on Inglismaal mahekaupu, mis siiani aasta-aastalt aina enam populaarsust koguvad. Sellisteks kaupadeks on mahedalt toodetud loomaliha ja beebitoidud ning orgaanilised kangad.
2010. aastal kahanes Inglismaal mahedalt kasvatatud köögiviljade ja mahepiima tootmine, samal ajal aga maheteravilja tootmine kasvas.
Ajalehes avaldatud raporti kohaselt on Briti koolides ja haiglates tarbitavast toidukogusest väga väike protsent toodetud mahedalt. Raporti koostajad avaldavad aga arvamust, et need tavatarbijad, kes Inglismaal on hakanud mahekauba ostjaiks, on nendele toodetele üldiselt ka truuks jäänud, hoolimata majanduslikult rasketest aegadest.
Kui Inglismaa keskmine ostja kulutab mahetoidule nädalas üle 30 naela, siis Eestis need numbrid kindlasti nii kõrged ei ole. Siiski, tundub, et Eestis ei näita mahekauba ostmine langustrendi. Vähemasti brozhüürist “Mahepõllumajandus Eestis 2010” võime lugeda, et siinsete tarbijate huvi mahetoitu osta on viimasel paaril aastal tunduvalt suurenenud, seda ka majanduslanguse tingimustes.
Nüüd aga mõnest uudisest, mis peaks orgaanika tarbimist kindlasti turgutama. USAs asuva Ohio Riigiülikooli teadlased teatasid, et nende katsete tulemused näitavad seda, et maasikate söömine aitab ilmselt ennetada söögitoruvähki. Teadlased tegid katseid enam kui kolmekümne inimesega, kellel oli kõrge söögitoru vähirisk. Katsealused sõid maasikaid poole aasta vältel.
Ka Eesti ajakirjandusse jõudis aprillikuus uudis USAs läbiviidud uurimuse kohta, mis väidab, et porgandite ja teiste alfakarotiini sisaldavate juur- ja puuviljade söömine võib pikendada eluiga. 13 aastat kestnud uuringus osales 15 000 täiskasvanut, kellest uuringu ajal suri 3800.
Alfakarotiini leidub eelkõige oranžides ja kollastes, aga ka rohelistes juur- ja puuviljades.
Uuring näitas, et inimese suremisoht seda väiksem, mida rohkem leidus tema veres alfakarotiini. Kõige rohkem alfakarotiini tarbivatel inimestel on suremusrisk 40% madalam kui neil, kes said seda väga vähe.
Hiljaaegu esitles ka Iisraeli Tehnoloogiainstituut uuringut, mille kohaselt aitab regulaarne granaatõunamahla joomine vältida põletikke ja infektsioone, samuti vähendab see kolesterooli ja kõrgvererõhku.
Iisraelis tehtud uuringu tulemused näitasid, et granaatõunamahla tarbinud patsientidel vähenes põletikeoht, samuti sattusid nad infektsioonide tõttu vähem haiglasse. Selgus ka, et granaatõunamahlal on antioksüdatiivsed omadused.
Samuti näitasid kogutud andmed, et granaatõun on tõhus ravim südame-veresoonkonna haiguste puhul ja selle mahla tarbimine mõjub hästi südame üldisele seisundile.
Uudiseid puu ja juurviljade, marjade ja mahlade kasuliku toime teemadel kohtab ajakirjanduses pidevalt. Nii et loodetavasti paneb taoliste uudiste lugemine inimesi ka tervislikumalt toituma. Ja võimalusel loodetavasti eelistama pigem kodumaiseid saadusi, sest nagu uuringud on näidanud, olevat see üldjuhul tervislikum.
Kuula Ilmaparandaja saadet täna kell 14 KUKU Raadios. Saadet juhib Mirjam Nutov