Nädal pärast küünlapäeva, aega, mil vanarahvatarkuse järgi murdub talve selgroog, hakkas hoopis külmenema. Ja lõppu pole nagu nähagi. Mõned küsimused ja vastused Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi kodulehelt.
Kust tuli see külmalaine? Arktikast. Sakslased panid praegu meie kohal laiutavale kõrgrõhkkonnale nimeks Heike, just aga lahkus Gabriela. Meeldetuletuseks: sel aastal on tsüklonid meeste nimedega, rõhuvad Euroopat aga naisenimedega antitsüklonid. Tõeliselt ohtlikuks külmalaineks on praegust aega vara nimetada, sest -30kraadist temperatuuri on mõõdetud vaid kahel hommikul.
Teatmiku „Eesti kliima riskid” (EMHI 2008) järgi peetakse inimese tervisele eriti ohtlikuks ööpäeva miinimumtemperatuuri püsimist temperatuuril -30 ºC ja alla selle viie või enama ööpäeva vältel. Alates 1961. aastast on Eestis õhutemperatuur langenud -30 kraadini ja alla selle 25 aastal. Aastatel 1963-1970 ja 1976-1980 mõõdeti selliseid pakaseid igal aastal.
Karm külmalaine oli 1978. aasta lõpupäevil (Narvas 42,6 , Kuusikul 40,6 ja Valgas 40,5 miinuskraadi). Viimase veerandsajandi jooksul on aga nii külma ilma ette tulnud harvemini. Talvedel aastast 2000/2001 alates on viiel korral temperatuur langenud alla -30 pügala. Ja huvitav on see, et külmad aastad käivad paarikaupa (aastail 2008 ja 2009 me ei näinudki korralikku pakast). Nii et järgmine talv tuleb ehk soojem.
Külmalaineist veel. Teatmiku andmeil oli aastail 1961-2007 Eestis seitse sellist perioodi, kus õhukülm püsis mitu päeva jutti allpool 30 miinuskraadi. Pikim neist oli 1987. aasta jaanuaris, tervelt kaheksa päeva Tartu- ja Jõgevamaal.
Mis on Eesti absoluutne talvine miinimumtemperatuur? Detsembri külmarekord mõõdeti Narvas 1978. aasta eelviimasel päeval (-42,6 kraadi). Jaanuari rekordiks on muidugi -43,5º , mõõdetud Jõgeval tõnisepäeval, 17. kuupäeval 1940. aastal. Veebruari rekordini (-39,0º) jääb samuti tükk maad. See saadi 1. veebruaril samas paigas 1956. aastal. Muide, ka mullune kõige madalam kraadiklaasi näit (-32,4º) registreeriti Jõgeval.
Mis on tuulekülm?
Teisiti nimetatakse seda parameetrit ka tajutavaks külmaks. Igaüks teab, et mida tugevam on tuul, seda kiiremini kaotab keha soojust, seda külmem tundub õhk. Seetõttu tundub tuulisemal hommikul pakane tavalisest jubedam olevat. Meteoroloogid kasutavad külmatunde arvutamiseks valemeid, lähtudes tegelikust õhutemperatuurist ja tuule kiirusest.
Sellest näitajast tuleks lähtuda ka laste kooli saatmisel, riietumisel jne. Näiteks 18. veebruari varahommikul mõõdeti Jõgeval õhus -31,8 ºC, kuna puhus nõrk tuul 0,8 m/s, siis pidid sealsete elanike näod taluma 35kraadist tuulekülma.
