Timahava Põlvamaa aastakaoppajast valit` Verska gümnaasiumi eesti kiile ja kiränüdse oppaja` Hoidmetsa Ilme om konkreetne inemine, kiä om uma rangõ olõmisga vällä tiinü ni opilastõ avvustusõ`, ku hää` opitulõmuse`.
Ilme, ni pall`o ku ma` sinno olõ kõrvalt nännü, olõt sa` mullõ väega rangõ ja tõsidsõ inemise mulje jätnü`
Mulle miilü-üi` väega pall`o kõnõlda. Mulle miilü-üi` latsivanempitega tänava pääl kõnõlda näide latsist. Õga sõs imä saa-ai` 17. aastakast sundi raamatit lugõma. Lats piät õks eis tuust arvu saama.` Ma` olõ umi mõttiga inämp uma taloh, ku siih Verskah.
Koh sul taa talo om?
Tuu talo om mul Võpolsovah, s`oo om mu vanaimä talo – Pedaste talo. Augustih oll` meil sääl viil lehm kah. Imägä kuigi katõ pääle saimi tä är` peetüs. A talo om talo. Maa om ja kikäs om ja…
Kas sullõ om taa talovärk sõs süämelähkul vai?
Kuis nüid üteldä…kunagi ole-es`, a nüid om.
A kost sul sääne armastus tulõ sõs kodukandi vasta`?
(nakas naarma) Tädi Laine (Lõvi Laine- toim.)käskse. Sõs tett` muuseumit ja ma` oll` oppaja` ja kuigi ni tuu huvi tull` A mu vanaimä ütel` külh mullõ ni, õt „kas sa olõt ülikoolih kõ`õ ullimp, õt sinno just Setomaalõ saadeti vai?“ (nakas naarma`).
Miä sa` sõs nooruspõlveh teit tah Verskah?
Või meil oll` pall`o ringe kultuurimajah… estraadiring oll` ja. Ma` olõ terve elo näüdelnü ja mullõ miildü tuu. Ka lavapääl miildüs olla`. Tegelikult ma pidigi üldse tuud asja minemä opma, a sõs lätsi õks vinnekiilt opma`. (Ilme om ni näüteringe juhend` ku mitmete Leelopääväde päävävedosnik olnu`- toim.)
Ilme, ma` tiiä sinno jo tuust aost ku ma` põhikooli aol käve Verskahe Haavaoksa Pauli luulõkonkursil etlemah. Kas sa olõtki Haavaoksa konkurssi kokkukutsjast vai?
Jah. Mi alosti` Haavaoksa luulekonkurssit üten Raudsepa Milivi ja Lilliku Ainoga. A Verskahe asusi` ma` 1985. aastakal, päält Tallinna Pedagoogikaülikooli lõpõtamist vinne kiile oppajana`. Ku Verska kuul alust` 1987. aastakal tüüd vahtsõh koolimajah, sõs tull` ka tuu konkurss ja sõs oll` ma jo klassiväldisetüü organisaator.
Mis aol sust imäkiile oppaja sõs sai?
Kadunu Lehestiku Paul täütse är` mu iist avalduse Tartu Ülikooli eesti keele erialale kuna tuudaigu oll` kooli eesti keele oppajat vaja, sest Raudsepa Milvi läts` är` Oravale. Ma` lätsi sõs eksamile ja sai üte korgharidusõ paasil omanda` tõõsõ korghariduse`. Parhilla opi ma eesti kiilt magistrioppuseh.
Küsimisele, õt kas Ilme saa sõs jo kolmanda korgharidusõ lüü naanõ käega.
Nüid ku ma` magistrioppuse är` lõpeta, sõs ma` allõs saa eesti kiile korgharidus.
Kas su arvatõh om ka sõs tuu kolm aastakat bakalaureuse opõt ulltamine?
Mitte ulltamine. Tuu om allõs üts tasõ ja võib-olla põhikooli oppajalõ piisäs tuust tävvesti. A ma` eis tunnõ, õt ku ma` taha õks gümnaasiumih opata, sõs om nagu inämpät vaja.
Sinno valit` timahava Põlvamaa aastaka oppajast gümnaasiumi astmeh, tuu om sõs nüid nagu elutüü vili?
Kahjus küll.
Mille kahjus?
Noo nüid om sääne tunnõ, õt elo omgi läbi?
A miä tuu su jaost tähendas?
Ma` tiia-ai`. Mudugi om hää miil, õt kiäki märkas ja kiäki vali ja kiäki tutvustas, a ma` tii õks tüüd täpselt samamuudu.
Kost n`oo tulõmusõ tulõ sõs, õt sinno edile om nõst?
Tuu om sääne kura oppaja tüü. Ku sa olõt midägi õks koth tetä andnu, sõs tulõ tuud kontrolli`. Ja saa-ai eesti keeleh õks nii, õt kirotami ütskõk kuis.
A kuis ortograafia mõistmisega om? Öeldas ju, õt arvuti takah olõmine tege inemise ullist`.
Ma` usu-ui`, õt tuu arvuti är` rikus. Õgal aol om olnu` uma` hädä. Noo ku om kah tuu „suht“ seeh, miäs sõs iks.
Kas om ka kirjändites „suht“ seeh vai?
Jaa! „Mogri Märt on suht normaalne mees“. Säänsit lausõit õks kirotatas. Tegelikult om ni, õt midä inämp inemine lugõ, tuud parempini nakas tä ka kirotama, sest lõpus jääse tallõ kõk n`oo koma ja õigekiri miilde`. Ma` olõ ütelnu ka uma opilastõlõ, õt harinege umi lausõid kirotama ni, õt ti mõistaside sinnä õigõ kirävahe märgi panna`.
Miildüs ka sullõ uma tüü vai?
Kiärdüst oppa` ma hüä miilega a eesti kiil om sääne… (väljendas uma näoga ebameeldivust) – tuu om üts lõputu „k“, „p“ „t“.
Kiä su hindä lemmiku kiärniku omma`?
Dostojevski ja Wilde ja vot Tammsaare… vaihtepääl tä miildüs ja vaihtepääl miilü-üi`. Mulle miildü luuletuse väega ja mulle miildüs ku latsõ kirotasõ luuletusi. Säält om õkva är` nätä, õt kas timäs om määne mõtõ seeh vai ole-ei`.
Sa olõd ratsionalist?
Kuule jah! Ma` olõ opilastõla ka ütelnu`, õt kuulgõ ku ti arvatõ, õt mi teemi taha balletitunni, õt kas sõs tulõ siiä õpilasi mano vai? Tule-ei jo!
Miä sa` tuust Seto gümnaasiumi ideest arvad vai sa äkki saa-aiki` üldse tuust ausalt kõnõlõda?
Minkä peräst ma` saa-ai`? Õga oppaja` kiä koolih tüütäs, tüütäs õks tuu hääst, õt uma koolil olõs hää. Ja ma` arva, õt ku täl om midägi üteldä, sõs tä ka ütles. A ku ole-ei midägi üteldä, sõs tulõ vakka olla`. A Seto Gümnaasium … alguseh käve jutu Seto Kuningriigi Gümnaasiumist, a ma` arva, õt tuu om jumala õigõ, õt tuu om Verska gümnaasium, sest taa om riigikool. Seto pärimus- ja kultuur om alati olnu` siih koolih ja jääse ka edespidi olõma. Kõnelgu n`oo aokiräniku ja vallavanempa midä tahtva`. A midä tuu nime muutmine koolile tähendasi – mitte midägi.
Terve mi vestlus olõt sa väega ilosat seto kiilt kõnelnu`.
Jah ku ma edimeste klassi lätsi, sõs ma` mõistsõ vinne ja saksa kiilt ja ma` mõistse seto kiilt, a tuud eesti kiilt ma` väega mõista-as`
Kas tuu om võimlaik, õt ku latsiaia latsõga seto vai võrokeeleh kõnõlõt, sõs tä lät kooli ja täl om rassõ kirä kiilt oppi`?
No ja mis sõs ku mõista-ai`? Ma` ka lätsi kooli ja mõista-as eesti kiilt kõnõlda, a praegu õks mõista. A kost sääne arusaam tulõ, tuud ma´ tiia-ai´. Eesti kiilt kuuld lats nagunii õgaltpuult mano. Ni arenese täl jo mõlempa keele`.
Kas tuu jutt piät paika, õt latsõ mõista-ai kõnõlda?
Latsõ kõnõlõsõ`… ku nää` tahtva`. Mudogi om näil sääl määnsegi eesti keeldse sõna` seeh. Ma olõ mitmeid korgi öelnu`, õt ole-ei olulinõ määnseh keeleh iniemine uma juuri vasta huvi tund`, pääasi, õt tä huvi tund.
Lõvi Laine, Ilme tädi:
„Ilme om hää lats! Ütskõk, miä mul om vaja olnu ni ametiaalaselt ku kotoh, ma` või alati timä pääle luuta`. Tä ütle-es` kunagi edimedse asjana, õt saa-ai` vaid õks „tulõ är` tetä“. Ma` leia, õt uma iseloomult om tä väega uma esä ku ka veidkese mu muudu. Mi` või külh rangõ olekuga olla´ a mi ole-ei salakavala`. Ku om vaja öelda, sõs mi ütle lihtsält är`. Samah ku sul om suure ootusõ tõisile, sõs piät sa ka eis eishindä vasta rangõ olõma`. Tä om ka mu puja ristiimä ja tä om alati väega hooliv olnu sjooh osah.“
Merili Kõiv, Tartu Ülikooli II kursuse tudeng, Hoidmeta endine õpilane
„Tä oll` väega hää oppaja! Ma ütles´, õt umaala professionaal ja autoriteet, kinkäst peet` lugo. Tä mõist uma ainet väega höste selges tetä kasutadeh taa jaos kohati eiski humoorikaid näüteid. Tä mõist tundi põenvust sisse tuvva. Samah mõist` tä opilastõlõ lähenedä ja näist arvu saia`. Opilasõ a tundsõ eishinnäst timägä höste. Tä oll` kahtlemalda üts parimpaid oppajaid, kuigi tä oll` väega rangõ ja nõudse ünsä paljo.
Autor: Mirjam Nutov, setomaa.ee