Laupäeval, 9. oktoobril toimub Tallinna ülikooli germaani ja romaani keelte ja kultuuride instituudi korraldatav konverents „Tõlkimine ja/kui retseptsioon. Fragmente Eesti tõlkeloost“, kus Eesti tõlketeoreetikud, kirjandusteadlased, semiootikud ja võõrfiloloogid käsitlevad oma ettekannetes Eesti tõlkeloo eri aspekte 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni.
Lähtudes tõlgete kirjastamise empiirilistest andmetest ja nende suhetest ajaloolise, ühiskondlik-kultuurilise kontekstiga ning tõlketekstide analüüsist ja tõlkijate/kriitikute tähelepanekutest, üritatakse konverentsil mõtestada (eelkõige, aga mitte üksnes ilukirjanduse) tõlkimise funktsioone ja tõlkijate rolli Eesti kultuuri kujunemisel läbi aegade. Mida tähendab, et „eesti kultuur on sündinud tõlkides“? Kuidas kirjutada Eesti tõlkelugu? Millised ühiskondlik-poliitilised olud/institutsioonid mõjutavad või tingivad tõlkenormide väljakujunemist? Kuidas põhjendada teatud lähtekeelte/kultuuride (eba)populaarsust eri aegadel? Mis on tõlkija koht kultuuris? Kuidas mõjutab tõlge originaalloomingut? Need on ainult mõned küsimused, millele konverentsil osalejad eri distsipliinide vaatepunktist vastuseid otsivad.
Konverentsile on oodatud kuulama ja arutama kõik huvilised. Sissepääs on vaba.
Konverents toimub ETF grandi „Tõlkijad kultuurirepertuaari (ümber)kujundajatena“ raames ja toetusel.