Täna, 4. jaanuaril mõtlevad paljude riikide, ka Eesti pimedad inimesed Louis Braille’le, kelle 202. sünniaastapäeva sel päeval märgitakse. Aastail 1825-1829 punktkirja loonud pimeda prantslase tehtu tähendus on suur nii tema saatusekaaslastele kui kogu maailmale. Punktkirja kasutusele võtmine avardas tunduvalt pimedate võimalusi haridust omandada. See on juhtinud ka nägijate tähelepanu pimedatele inimestele ja nende probleemidele.
Maailmas on alates 2001. aastast ja Eestis 2004. aastast märgitud iga aasta 4. jaanuaril punktkirjapäeva. Kindlasti on paljud märganud ravimipakenditel reljeefseid punkte. Neile karpidele on punktkirjas kirjutatud ravimi toimeaine nimetus. Pimedad inimesed loevad seda kirja sõrmede abil.
Eestis õpetatakse pimedatele lastele punktkirja Tallinna Heleni Koolis ja Tartu Emajõe Koolis. Täisealistel nägemispuudega inimestel on võimalik õppida seda kirja eripedagoogide juhendamisel Nägemispuudega Inimeste Rehabiliteerimiskeskuses, Eesti Pimekurtide Tugiliidus ja Tartu Emajõe Koolis.
Suurim punktkirjas raamatute valmistaja on Tallinnas asuv Eesti Pimedate Raamatukogu. 2010. aastal valmistati seal 44 nimetust raamatuid lastele ja täiskasvanutele ning 8 punktkirjas õpikut ja töövihikut. Aastas toimetati ligi 7900 punktkirjalehekülge. Eesti Pimedate Raamatukogus on lugejatele kättesaadavad üle 700 punktkirjas teaviku. Neid laenutatakse nii kohapeal kui posti teel. Postikulud tasub raamatukogu. Punktkirjavahendeid, punktkirjapaberit ja arvutite punktkirjakuvareid on võimalik osta abivahendikeskusest Silmalaegas.
Priit Kasepalu, Eesti Pimedate Raamatukogu teabejuht