9. oktoobril kogunesid Aasia ja ajakirjandushuvilised Tallinna ülikoolis, et arutleda koos dotsent Indrek Treufeldti ja kaheksaliikmelise Myanmari ajakirjanike delegatsiooniga inimõiguste ja ajakirjandusvabaduse väljakutsete üle nende kodumaal.
Kuigi opositsioonipartei National League for Democracy juhi Aung San Suu Kyi ülekaalukas valimisvõit Myanmaris 2015. aasta novembris tegi näiliselt lõpu 60 aastat kestnud sõjaväeliste režiimide jadale, pole riigis tegelikkuses palju muutunud. Reaalne võim ja otsustusõigus on tänaseni Myanmari armee käes. Ajakirjandusvabadust piiravad jätkuvalt karmid riiklikud regulatsioonid, mis muuhulgas keelavad kriitilised sõnavõtud riigi ja militaarsete võimuesindajate kohta.
Vestlusest osa võtnud ajakirjanike sõnul võib ebasobiva artikli postitanud meediaväljaanne saada kõne mõnelt võimu esindajalt pärast tundliku teema kajastamist, kuid halvimal juhul võib tagajärjeks olla ka ajakirjaniku reaalne vangistus. Sellegipoolest tõdesid vestlusõhtu külalised, et Myanmari meediavabadus on kõrgem kui naaberriikides. “Kuid me ei saa võrrelda väljendusvabadust lääneriikidega. Lõuna-Aasia piirkonnas oleme vabad.”
Õhtu jätkudes kasvas paneelvestlusest välja aktiivne diskussioon Myanmari ajakirjanike ja publiku vahel. Indrek Treufeldti abiga suudeti peatuda ka mõnel teravamal teemal. Publiku seast esitati ajakirjanikele otsekohene küsimus: miks vaatab Myanmari riigijuht Aung San Suu Kyi vaikides pealt vähemusrahvaste hävitamist? Sellele järgnes mõnevõrra üllatuslik vastus: „Teda ei saa toimuvas süüdistada. See ei ole peaministri probleem, rohingjade kriisis on süüdi üksnes sõjavägi.”
Arutelust selgus, et riigijuht on pandud sundolukorda: kuna sisuliselt pole tal võimu sõjaväele vastu hakata, hoidub ta olukorra hapumaks muutumisest ja hoiab kinni vähesest demokraatlikust võimust, mis on suudetud enda kätte võita. Myanmari ajakirjanike meelest on rahvusvaheline meedia olukorda kajastanud vaid ühest vaatenurgast ja seda oluliselt üle paisutanud. “Meie kirjutame kohalikest teemadest ja kohalike vaatenurgast vaadatuna, rahvusvahelisel meedial on oma vaatenurk,“ väitsid ajakirjanikud. Vaatamata teravale olukorrale riigis keskendutakse igapäevaselt siiski argiuudistele.
Seda, kuivõrd avameelselt Myanmari ajakirjanikud tegelikult rääkisid, me hinnata ei oska, kuid omalt poolt tegime kõik, et neile selleks vastav keskkond luua. Usume, et ühiskondliku diskussiooni tekkimist toetavaid vestlusõhtuid on oluline korraldada. Samuti aitavad need avardada maailmapilti mujal toimuvast ja tuletavad meelde, et meile justkui iseenesest mõistetavaks saanud vabadused on siiski privileegid.
Vestlusõhtu „Ajakirjandusvabadusest Myanmaris“ toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi Aasia uuringute magistrantide koostöös TLÜ Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudiga, kelle kutsel tulid Myanmari ajakirjanikud nädalaks Eestiga tutvuma.
