Täna märgati, et Pärnu Alevi kalmistul on Vabadussõjas langenute monumendile tehtud punakaspruuni aerosoolvärviga arusaamatuid märke ja kirjutatud kohatu sõnumi.
[pullquote]Mais 2015 langes rüüstajate ohvriks kotka küüniste vahel rippuv vaskmadu[/pullquote]Kella ühe paiku päeval käisid Arvo Põlluste, Pärnumaa muinsuskaitse seltsist ja Marko Luhaoja, Lääne-Eesti piirkonna tehniline konsultant Caparoli profikeskusest Pärnus, vaatamas kuidas pahandust kiiresti kõrvaldada.
Tiina Tojak, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu tegevdirektor, meenutas mullu septembris nende ühenduse poolt läbi viidud uuenduskuuri ja oli huligaanide tegevusest sügavalt nördinud. Luhaoja ütles, et eelmisel sügisel kasutatud betoonivärvist on markeering alles ja nii on hõlpsam täpselt sama tooni segada. Igasuguste grafitite ja muidu sodimiste mahavõtmiseks on neil kasutada umbes paarkümmend erinevat vahendit. Nende kasutamine oleneb aluspinnast, millele on soditud. Kahjustusega tutvunud töömehed loodavad rikutud pinnad uuendada juba tänase päeva jooksul. Seda siiski juhul, kui ilm püsib kuivana.
Tojaki sõnul lubas Pärnu linnavalitsus teha politseile avalduse, et võimalikud kurikaelad tabada. Esmasel vaatlusel pidasid kohalviibinud tõenäoliseks, et pahandusega said hakkama eestlased. Eestikeelne tekst oli kuidagi nö eeskujulikus kirjaviisis kirjutatud. Mis muidugi pole mitte kuidagi ja mitte millegagi õigustatud tegevus. Muulased kirjutavad taolistel juhtudel pisut teisiti. Märkide tähendusele ei osatud kohe seletust leida.
Pärnu Vabadussõja mälestussammas on langenud varemgi vandaalide ohvriks.
Mais 2015 langes rüüstajate ohvriks kotka küüniste vahel rippuv vaskmadu, mis jäi ilma sabaotsast. Tookord lõigati ära umbes 35 cm vasest mao saba ja oli näha märke, et seda püüti lõigata veel mitmest kohast mujaltki.
Amandus Adamsoni loodud mälestussammas Eesti Vabadussõjas langenutele avati 1922. a 16. juulil. Sammas lõhati 1945. a ja avati taastatult uuesti 1989. a 24. veebruaril.
Urmas Saard