Sindi linnavalitsuse 23. veebruari istungil otsustati anda paljude tingimuste järgimise korral nõusolek ehitusloa väljastamiseks projektile „Sindi paisu avamise projekteerimine”.
Riigi poolt on antud projekteerijaile lähteülesandeks paisu betoonosa kõrvaldamine ja samas asukohas kalade rändetee avamine. „Paisu asukohta tuleb projekteerida loodusilmeline tehiskärestik, mis paikneb tervenisti jõesängis ja on kalastikule ületatav sõltumata veeseisust jões,“ selgitab Keskkonnaagentuuri projektijuht Tauno Jürgenstein projekteerimislepingu sõlmimise järel. Muuhulgas on projekteerija ülesanne leida võimalus Sindi väliujula säilitamiseks, uurida paisjärve setteid ja välja töötada lahendus nende käsitlemiseks, projekteerida ligipääsud jõele jms. Kärestiku kujundamisel peab maksimaalselt arvestatama paadimatkajate ja süstasõitjate huvidega. Eesmärk on projekteerida terviklahendus, mis saab olema rajatise valmides ühteagu mitmeti funktsionaalne, aga ka väljanägemiselt nauditav.
Projekti õnnestumiseks ja võimalike linnale tekkivate ootamatute ebameeldivuste vältimiseks on Sindi linnavalitsus koostanud ettenägelikult terve hulga tingimusi, millega projekteerija peab lisaks Keskkonnaagentuurilt saadud lähteülesannetele täiendavalt arvestama.
Väga oluliseks peetakse rajatavaid juurdepääsuteesid, mis avavad jõe ja –kaldad taas linlastele, nagu see oli vanal ajal. Linnavalitsuse hinnangul peab jääma veepinna kõrgus keskmise suvise minimaalse vooluhulga (ca 7 m³/s – esinemise tõenäosus 75%) korral vähemalt 3 m tasemele.
[pullquote]Väga oluliseks peetakse rajatavaid juurdepääsuteesid, mis avavad jõe ja –kaldad taas linlastele, nagu see oli vanal ajal. Enne uue vabriku ehitamist pääses paisule ja jõe äärde otse linnasüdamest. [/pullquote]Vabriku kanali kaetud osast allavoolu jääv avatud kanaliosa tuleb prahist ja settest puhastada. Kallastelt eemaldada võsa. Kanalit ületavast sillast ülesvoolu jääv avatud kanaliosa täita pinnasega kõrguseni vähemalt 5 m. Sillast allavoolu jääva kanali pinnasega täitmiseks puudub vajadus, välja arvatud siiski juhul, kui see osutuks otstarbekas tehnilistel põhjustel. Linnapea Marko Šorin põhjendab vajadust kanali sidumist käsiloleva projektiga põhjusel, et paisu ja ajaloolist vabrikuhoonet tuleks käsitleda kompleksselt. Ta selgitas, et seoses veerežiimi muutusega kanalis ei tea linnavalitsuse inimesed, mis hakkab toimuma vanade hoonetega mõlemal pool kanalit, sest kanali servad on samal ajal nendele hoonetele ka vundamentideks.
Väliujulas ei või vee sügavus langeda ka erakordse madalvee ajal alla 2 m. Ujula piirkonna 10 m ulatuses tuleb jõepõhjast eemaldada ohtlikud kivid.
Rekonstrueeritud veehaardeni peab pääsema 10 T teljekoormusega hooldustehnikaga Kalamaja teelt. Kalamaja tee taastada peale ehitustöid alates Pärnu maanteest kuni Kalamaja tee 1 kinnistuni 2,5 kordse pindamisega. Rekonstrueeritava veehaarde juurdepääsuks taastada jõe ja Pärnu mnt 50 kinnistu vaheline sadevee laskme hooldamiseks kasutusel olnud teenindustee alates Põhja tänavast. Tee taastada liikumiseks kuni 3,5 t sõidukiga vähemalt 3,5 m laiuse kruuskattega.
Reformimata maa, millele rajatakse juurdepääsud, veehaare, kaldakindlustus jms rajatised, peab projekti lõpetamisel jääma munitsipaalomandisse. Linnapea meenutab, et enne uue vabriku ehitamist pääses paisule ja jõe äärde otse linnasüdamest.
Enne tööde alustamist teha projektis näidatud tänavatel kontrollmõõtmised ja kui tööde lõpuks on sõidujälje sügavus suurenenud üle 10 mm, teha uus ülekate. Teede lagunemine, mis on tingitud ehitusel kasutatavast tehnikast, tuleb töövõtjal pidevalt korrastada. Taastamisel lähtuda Sindi linna kaevetööde eeskirjast.
Jõe põhja ujula tarbeks rajatav süvend peab rajatisena jääma munitsipaalomandisse.
Sindi linnal ei tohi tekkida täiendavaid kulutusi ega vastutust kolmanda osapoole ees seoses Pärnu jões paisutuse kõrguse muutumisega. Näiteks kanali kaetud osas, mille veerežiim paisutuse vähendamisega muutub, võib viia kahjustuste tekkimisele kõrvalolevatele hoonetele.
Projektlahendustest palutakse anda ülevaadet vähemalt üks kord kuus Sindi linnavalitsuses toimuvatel töökoosolekutel.
Projekteerijale on antud aega 12 kuud, kuid sisuline lahendus peab valmima 3 kuud varem, et saaks hakata projekteerimise tulemust avalikkusele tutvustama. Ülejäänud aeg kulub kooskõlastuste ja ehitusloa hankimiseks. „Seejärel on plaan läbi viia ehituse hange töö sujumise korral lüüakse Sindi paisu juures kopp maasse järgmise aasta madalveeperioodi saabudes, eeldatavalt juunis,“ loodab Jürgenstein.
Urmas Saard