Sindi Gümnaasiumis on saksa keelt õppijate jaoks olnud alates 2004/05. õa. suurepärane võimalus õppida Austria külalisõpetajate käe all paari nädala vältel saksa keelt ja tutvuda selle maa ja kultuuriga. Neljal korral oleme saanud võimaluse käia oma õpilastega külas Austria koolides ja kogeda seda, kuidas saksa keel avab uksi Euroopasse ja võimaldab luua imepäraselt rikastavaid kontakte.
Põgus unenäohetk Viinis
Aasta tagasi oli meie koolis taas külalisõpetaja, proua Brigitte Strohmeier Hofer Viinist. Seekord juba kaheksas külalisõpetaja Sindi Gümnaasiumis. Kuna nende kool, Viini Kandlgasse Reaalgümnaasium oli huvitatud õpilasvahelistest kontaktidest, siis sai juba sama õppeaasta kevadel teoks meie õpilaste külaskäik Viini.
Isiklikul initsiatiivil põhinevate kontaktide suureks eeliseks on võimalus vältida ebainimlikult bürokraatliku asjaajamise masinavärki, millesse tavaliselt upuvad projektides osalejad. Meie nn projektid on seepärast alati rajatud inimestevahelisele vabale kokkuleppele, mis tähendab, et selles osalejad finantseerivad sõidu ning sellega seotud kulud oma taskust. Loomulikult oleme saanud alati väikest abi koolide poolt ja samuti on võõrustavate lastevanemate igakülgne toetus väga paljus märkimisväärne. Õpilased elavad peredes ja neid võetakse alati avasüli vastu ning antakse endast parim.
Meie kevadine õppekäik Viini pani aluse kahe kooli koostööle ja valmistas ette edasise sõpruse süvenemise õpilaste ja nende perede vahel.
Nädal aega kevadises Viinis möödus nagu üksainus põgus unenäohetk. Ennelõunani olid meie kuus õpilast koos oma võõrustajatega tundides kaasas ja said sel moel ettekujutuse kohalikust koolielust. Koolipäev lõppes lõunasöögiga nende sööklas. Iga päeva pärastlõuna oli kultuuriprogrammi päralt.
Jõudsime linnaekskursioonide käigus tutvuda suurepärase kultuuri-, muusika- ja kunstimetropoli Viini vaatamisväärsustega. Uudistasime Stephansdomi kiriku all kulgevaid õõvastavaid katakombe, tõusime selle kiriku torni, et nautida linnulennulist vaadet Viinile. Jalutasime kuulsas Viini loomaaias ja imetlesime unikaalselt omanäolise, ainulaadset arhitektuuri ja täiesti erakordseid taieseid loonud kunstniku Hundertwasseri linnaosa, kus asuvad tema muuseum ja viinlastele loodud ulmelised elumajad. Ühel õhtul saime osa isetegevusliku noorteteatri modernsest etendusest. Vaimustust tekitas Viini hiigelsuur tehnikamuuseum.
Õhtupoolikud veedeti individuaalselt pere ringis, mille käigus saadi osa Viini lõbustuspargi Prateri atraktsioonidest või käidi koos perega ümbruses väljasõitudel uudistamas.
Igatahes lõpuõhtu koolis liitis meid vastastikku ka kõigi vanematega, kes olid toonud kaasa rikkalikke kohaliku köögikunsti hõrgutavaid palasid. Olime seal koos nagu üks suur ammututtav ühine pere ja tundsime kõik, et lahkumine lausa nöörib kurku. Laiali mindi lohutavas teadmises, et peale suvevaheaega ootab meid ees taaskohtumine Eestis.
Austria külalisi rabas Eestis ääretu raba nägemine
September tõi kauaigatsetud taaskohtumise elevuse. 12.-18. septembrini olime siis meie nende võõrustajateks.
Viini viis õpilast ja neid saatev õpetaja proua Elli Walzl-Wegenast saabusid Pärnusse Riia kaudu. Ootusärevalt võtsime vanad head sõbrad vastu ja nii nemad kui meie vanemad said omakorda võimaluse vastastikuseks tutvumiseks.
Kuna nendel oli keelebarjääri tõttu kasutu osaleda meie õppetöös, siis panime põhirõhu Eestimaa tutvustamisele. Valisime välja meie unikaalsed vaatamisväärsused, eelkõige meie eheda ja mitmenäolise looduse, mida nemad oma maal sellisel kujul kogeda ei saa.
Esimeseks reisisihiks oli Soomaa rahvuspark, kus alguseks vaatasime seda viie aastajaga omanäolist piirkonda tutvustavat filmi. Külastuskeskuse väljapanekud paelusid meie külalisi sedavõrd, et oli tegemist nende ärakutsumisega mikroskoopide tagant. Läbi kerge vihma laudteedel kõndides jõudsime tõelisse rabasse, mis oma ääretuses oli neile muljetavaldav. Meie külalistele oli see erakordne kogemus, ning vaatamata vihmale tekitas suurt huvi ja vaimustust. Meiega rajaleidjana kaasas olnud õpetaja Maie Tamme tutvustas lauka serval põnevaid sootaimi.
Selle matka algus pakkus meile Tori põrgu koobaste ja kuradi-legendiga seotud romantikat. Tagasiteel sõime Tori-Jõesuu kõrtsis imemaitsva ja taskukohase lõunasöögi.
Lennusadama põnevused
Terve päeva väldanud ekskursioon Tallinna andis neile võimaluse saada osa meie pealinna ajaloost, vanalinna ainulaadsusest, kuulata arvukaid legende ja kummituslugusid ning heita enne Lennusadamasse sõitmist pilk Oleviste kiriku tornist igasse ilmakaarde.
Lennusadam on midagi sellist, mis ei saa jätta kedagi külmaks, rääkimata siis meie neljast Viini noormehest, keda oli raske põnevatest eksponaatidest lahti rebida. Üks päev kõige selle jaoks, mida Tallinnas vaadata, on kindlasti liiga vähe.
Siinjuures ei saa jätta väljendamata kõigi siirast sügavat tänu meie Hansa Liinide bussijuhile Kalju Kasemaale, kes meid kõigil reisidel sõidutas ja oma mõistval, rahulikul, sümpaatsel ja professionaalsel moel alati õigeks ajaks kohale toimetas.
Kihnu ja „Mere pidu“
Kõige eksootilisem reis ootas meid ees nende Eestis viibimise eelviimasel päeval. Sõitsime neljapäeva hommikul Kihnu saarele. Seekord oli meil taas tellitud suviselt soe tuulevaikne suveilm. Meri näitas meie külalistele oma kõige kaunimat palet, nii et kaks tunniajalist ülesõitu Munalaiu sadama kaudu kujunesid kõigile elamuseks.
Tund aega Kihnu muuseumis oli sõna otseses mõttes lummav ja täpsustamist paluvaid küsimusi jätkus igas toas küllaga. Kõige värvikama pildi selle võluva saare ainulaadsest koloriidist lõigi just muuseum. Sellele lisandus põgus pilguheit kirikusse ja 37 õpilasega koolile, kus meid tervitas direktor ise, pealegi veel saksa keeles. Saime koguni põgusalt osa nende õpilaste laulu- ja tantsuproovist, mida oleks kauemakski kuulama-vaatama jäänud.
Aga meid ootas tellitud lõunasöök. Kihnu küöki perenaine Jana Ruubel oli meile valmistanud selle nädala kõige hõrguma kihnupörase söömaaja. Hoogsa-tormilised mängud tema hundikoera seltsis lõid avaral õuemurul tõeliste sportmängude meeleolu juba enne sööki ja need ei tahtnud lõppeda ka pärast söömaaega.
Kuigi meil ei õnnestunud palgest palgesse kohtuda elava kuulsuse Kihnu Virvega, siis oli keegi meie omadest hoolt kandnud selle eest, et ei puuduks tema kuulsaim laul „Mere pidu”, mida kuulati tagasiteel sadamasse, kui oldi end sõiduteele asfaldile ringis istuma seatud. Omal kohal oli siin ka Raimond Valgre „Saaremaa valss”. Tänu meie Andrele! Meeleolu oli täielikult saarele kohane.
Teise klassi õpilased jutustasid oma kodulinnast saksa keeles
Loomulikult kuulus meie programmi põhjalik tutvumine Pärnuga. Kuna kaks esimest päeva, pühapäev ja esmaspäev olid justkui tellitult soojad-suvised rannailmad, siis veetsime palju aega rannas jalutades, sest meri ja rand on ju nende jaoks suur eksootika. Kaks nende noormeest läksid meie tunnustushüüete saatel ujuma ja nautisid seda täiel rinnal. Teised piirdusid jalgupidi vees sulistamisega.
Esmaspäeva hommikul võttis meid vastu Pärnu Raeküla kool. Samas koolis saksa keelt õppivat kolm noormeest olid seotud selle sõprusvahetusega. Teisipäeval oli kavas tutvumine Sindi Gümnaasiumiga. Meid tervitas aulas koolipere. Kõige liigutavam oli 2. klassi etteaste, mille olime ette valmistanud koos õpetaja Eneli Arusaarega. Tema õpilased olid õppinud ära saksakeelse tervituse ja Sindi linna tutvustuse, mis kõlas meie külaliste jaoks peaaegu et perfektselt ja nad pidasid seda üheks helgeimaks elamuseks. Külalistelt oli samuti lühike ülevaade oma kooli ja maa kohta sõnas ja pildis. Palju väga südamlikke hetki elasid nad läbi ringkäigul läbi koolimaja. Kõige liigutavam oli muidugi taaskohtumine klassis väikeste saksakeelsete tervitajatega, kellele jagasid külalised maiustusi ja kellega tehti ühispilt.
Põgusad vestlushetked meie kooli direktori Ain Keerupiga jätsid nii meie koolist kui ka meie direktsioonist eriliselt sooja mälestuse ja mitmel korral toonitas proua Wegener, et oleme alati teretulnud Viinis.
Tiia Reiksaar, Sindi gümnaasiumi ja Pärnu Raeküla kooli saksa keele õpetaja