Foto: Sadala Külade Seltsi erakogu
Sadala rahvamajas esietendunud ja Valdi Reinase lavastatud Anton Tšehhovi lühikomöödiates “Pulmad” ja “Juubel” püüavad Sadala Külade Teatri näitlejad välja tuua klassiku pilatud väikekodanlikku ellusuhtumist, tõusiklikkust ja korruptsioonigi, mida on jätkunud erinevatesse ajastutesse ja mis pole kadunud ka praegusest ühiskonnast.
Anton Tšehhovi lühinäidend “Pulmad” põhineb tema novellil “Pulmad kindraliga”, mis on kirjutatud 1884. aastal. Keskseks intriigiks ongi teise järgu kapteni Fjodor Revonov-Karaulovi pistise eest “kindralina” pulmapeole kutsumine, et pidu esinduslikum ja väärikam oleks.
“Mu tegelaskuju on mereväelane , mistõttu tuli näha piisavalt palju vaeva selle militaarvaldkonna mõisteid sisaldava teksti pähe õppimisega ja mõistmisega,” ütles libakindralit mänginud Ants Maanre.
“Mina ja kogu trupp püüdsime näidendis välja tuua Tšehhovi-aegsel Venemaal levinud väikekodanlikke jooni. Need on küll igal rahvusel teatud eripäraga, kuid püsivad usutavasti edasi igas ajastus ja ühiskonnas,” sõnas Vilja-Mari Luhalaid, kes on pruudi ema ja “kindrali” pulma tellimise algataja Nastasja Timofejeva osas.
Mõrsja (Liisa Katt) isa Jedvokim Zigalovit mänginud Pille Tutt tõi aga välja mõnedki provintsivenelasele omased jooned. Üks meeldejäävamaid Zigalovi lauseid on kahtlemata see: “Juua võib igal ajal. Kõige tähtsam on see, et oma tegemisi mitte unustada.”
“Olen meeste rolle ennegi mänginud,” lausus Pille Tutt. “Hugo Raudseppa komöödias “Roosad prillid ” olin näiteks vene rahvusest sotsioloogiaprofessor. Mehi kehastada on loominguliselt huvitav. Pragmaatilisemaks põhjuseks on aga see, et teatud tüüpide kehastamiseks pole Sadala Külade Teatris meesnäitlejaid. Arvestades seda on keskealised ja vanemad mehed meie truppi igati oodatud.”
Anna Zemjukinat kehastanud harrastusnäitleja Angela Saksing on näidendis ametilt ämmaemand. “Et meditsiiniga seotud teksti tema jutus pole, mängsin pulmakülalist – õrna ja närvilise hingelaadiga 30aastast daami. Üldiselt nõudlik lavastaja Valdi Reinas andis omajagu võimalusi ka inspiratsiooniks,” ütles Saksing.
Näidendile “Pulmad” andis ehtsat peohõngu ka publiku istumine laudades ning samovaritee ja barankade pakkumine. “Pulmaliste” lauas oli aga lisaks toitlustusettevõtja Luule Väina ja tema abiliste valmistatud eestimaistele söökidele ka kaks homaari ehk merivähki.
“Juubel”
Näidendi “Juubel” kirjutas Tšehhov aastal 1891, aluseks novell “Kaitsetu olend”. Nagu autor on märkinud, toimub tegevus N. linna Vastastikuse Krediidi Ühingu pangas. Panga juhatuse esimeest Andrei Shiputšini mängis lavastaja Valdi Reinas, kes tõi välja Vene provintsipankurile omase soovi tegelikkust ilusamates värvides näidata ja ühtlasi saamatuse ja oma abikaasale Tatjana Aleksejevnale (Luule Väin) ja vanemaealisele Nastasja Mertšutkinale (Tiina Ivask) – vallandatud kubermangu sekretäri abikaasale – erinevates olukorades alla jäämise.
“Mulle tegi mängimise loominguliselt huvitavaks ja ka mõneti keeruliseks asjaolu, et Tšehhov tutvustab Tatjanat 25aastase tegelasena,” rääkis Luule Väin. “Nii tuli mul ennast tagasi mõelda aega, kui ka ise aastatelt verinoor olin. Selle õnnestumisele aitas oma nõuannetega kaasa ka lavastaja ja mu “näidendiabikaasa” Valdi Reinas.”
Priit Talil, kes Sadalas ja kaugemalgi tuntud ka muusikuna, tuli mängida kahte rolli. “Pulmades ” oli ta telegrafist Ivan Jatt, “Juubelis” aga panga raamatupidaja Kuzma Hirin.
“Ajaliselt andsid need kaks rolli ju tegelikult kokku poole normaalsest rollist, seega koormavusest ei saa rääkida. Huvitavam oli Jatti roll, milles küll teksti oluliselt vähem, kuid kuhjaga tekstivälist aega, mille täitmisega publikut ja ennast lõbustada, ” ütles Tali.”Pean häbenedes tunnistama, et seekordses kontekstis ei omanud Tšehhov autorina minu jaoks eriti tähtsust. Olulisem oli see, milliseks me ise need tükid mõtlesime ja mängisime. Ilmselt tegime oma „loomingulisusega“ Anton Pavlovitšile kohati liiga, aga suurmeistrid on sellise asjaga arvatavasti ka postuumselt harjunud.”
Teatrikunsti huvides loobus Priit Tali ka enda pikemate juustega muusikusoengust. “Kostümeerimine on iseenesest mõistetav ja suvise soengu lõikamise sain ka esietendusega ajaliselt ühitada,” lisas harrastusnäitleja.
“Olen Tšehhovi näidendeid vaadanud Rootsiski. Nendes on alati midagi uut ja põnevat avastada, ” ütles heategevuse edendaja Eckard Klug, kes näitemängude lavale toomisele ka oma panuse andis.
Torma vallavolikogu esimees Ülvi Nool kiitis: “Sadala rahvamaja kutseliste või isetegevusnäitlejate tase on võrdselt hea. Tunnustamist väärib, et Sadala Külade Teatri etlejad tegelevad oma hobiga piisavalt aeganõudva kutsetöö ja mitmekülgsete koduste toimingute kõrvalt.”
Sadala Külade Seltsi juhatuse esimehe Pille Tuti sõnul ollakse valmis näidendeid “Pulmad ” ja “Juubel ” mängima edaspidi Sadalas ja ka külalisetendustena erinevates kultuuriasutustes.
Jaan Lukas