83% Eesti elanikest on teadlikud, et tänavu toimub rahva ja eluruumide loendus, selgub uuringufirma Faktum & Ariko poolt läbi viidud küsitlusest. Enamik küsitletutest pidas rahvaloenduse korraldamist vajalikuks.
“Inimeste teadlikkus saabuvast rahvaloendusest on oluliselt kasvanud. Kui veel augustis oli saabuvast rahvaloendusest kuulnud vähemalt pooled Eesti elanikest, siis oktoobriks oli see näitaja tõusnud juba nelja viiendikuni,” rääkis Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp.
Kõige suurem on teadlikkus 55-74 aastaste (95%) ja kõrgharidusega inimeste (94%), väiksem aga 15-34 aastaste (69%) ja alg- ning põhiharidusega inimeste seas (70%). Kõige enam on kolmekuulise uuringuperioodi jooksul suurenenud teadlikkus alg- ning põhiharidusega inimeste hulgas (augustis 24%, oktoobris 70%).
Teadlikkuse tase eestlaste (85%) ja muukeelsete inimeste (80%) hulgas on võrdsustumas, veel augustis oli teadlikkus rahvaloenduse toimumise kohta eestlaste seas 65% ning muukeelsete elanike hulgas 39%.
Rahvaloenduse korraldamist pidas vajalikuks või pigem vajalikuks 95% elanikest (septembris 92%). Et rahvaloendusel osalemine on kohustuslik kõigile Eesti püsielanikele, teadis 68% küsitletutest (septembris 61%).
Uuringufirma Faktum & Ariko küsitles oktoobris Statistikaameti tellimusel üle Eesti 500 inimest vanuses 15–74.
Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.
2011. aastal toimub rahvaloendus Eesti alal üheteistkümnendat korda. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides.
Rahvaloendus Twitteris