Kärdla kohvikutepäev on Lääneremere kaldail ennenägematu sündmus, mille käigus augustikuu esimesel laupäeval avavad koduõuedes, avalikel platsidel ja kohtades, mis seni rahva eest peidus seisnud, 15 kohvikut oma uksed ja väravad.
Terve päeva jooksul on Kärdla keskväljakul avatud kohvikutepäeva infopunkt UBA. Siit saate teavet ühepäevakohvikute, Kärdla linna ja Hiiumaa kohta ning soovitusi kohvikutepäeva marsruudi kokkupanekuks – mis kuskil parajasti toimub, millises kohvikus lastel tegevust jätkub, kes pakub kauneimat merevaadet, mis oleks põnev tänav avastamiseks, kus kuuleb kohvi kõrvale klaverimuusikat ja palju muud.
Sel aastal sisustab infopunkti Eesti Disaini- ja Muusikakohvik, mille menüüs pakutav on nautimiseks silmale ja kõrvale – eesti disain ja helilooming. Selles ainulaadses kohvikus astuvad päeva jooksul üles ka jutuvestjad Läänemere seitsmelt saarelt – Bornholmilt, Rügenilt, Ölandilt, Gotlandilt, Hiiumaalt, Saaremaalt ja Ahvenamaalt –, et rääkida mereäärseid lugusid.
Kärdla elanikke on rahvasuus kutsutud läbi ajaloo kohvilähkriteks. Selle nime pookisid Kärdla rahvale külge naaberkülade inimesed. Nad võtsid kodust kaugemale tööle minnes lähkriga hapupiima või kalja kaasa ja naersid vabrikurahvast, kelle igapäevaseks joogipooliseks peeti kohvi. Niiviisi muudest hiidlastest eristudes kujunes Kärdlas üks paljudest Hiiumaa seltsidest ehk rahvustest.
Eesti Rahva Muuseumi arhiivist võib lugeda hiidlaste kohvi kohta, et see valmistati kodusel teel nisust, selle puudumisel igast muustki viljast. Tarvitati ainult üht liiki vilja, mitte segu. Varem kasvatati kohvi jaoks „kohviuba”. See oli mingisugune madal liblikõieline taim, viha maitsega. Tunti ka kohvi valmistamist munast ning rukkijahust. Klopitud munast ja jahust tehti taigen, mis ahjus pruunistati. Seejärel lisati sigureid ja sellest segust jahvatati kohvitegemiseks jahu. Selline kirjeldus pärineb 1939. aastast. Samas väidetakse, et kohv tuli külas üldisemalt kasutusele 30–40, mõnel pool 50 aastat tagasi ehk siis ca 1880.–90. aastatel. Mälestusi võrreldes võib öelda, et Kärdla vabrikurahval oli edumaa olemas ning tuline õigus kohvilähkri nime kanda.
www.15kohvikut.ee