Dream Foundation Eesti poolt vahemikus oktoober 2010 kuni märts 2011 läbi viidud välismaal õppimise teemalise küsitluse tulemused kaardistavad 1216 gümnaasiumi astme ja kutsekooli
õpilase arvamuse.
Välismaise kõrghariduse vastu tuntakse väga suurt huvi.
„Eesti noored on välismaal õppimisesse väga positiivselt meelestatud,“ sõnas Dream Foundation Eesti esindaja Katriin Visamaa ning lisas, et tänu võimalusele maailma avastama minna, on ka noorte ambitsioonid tuleviku suhtes tunduvalt suuremad, kui olid need aastaid tagasi.
Uuringu tulemusena soovivad üle 60 protsendi vastanutest jätkata oma haridusteed välisülikoolis, vaid 10 protsenti on kindel, et just Eesti kõrgharidusmaastik pakub neile seda, mida nad ootavad.
„Suure huvi ja soovi kõrvalt on palju nii väliseid kui ka sisemisi tegureid, mis mõjutavad lõppotsust
välismaale õppima mineku suhtes,“ ütles Visamaa. Kõige suuremaks takistuseks peavad 61 protsenti vastanutest õpingutele rahastusvõimaluste leidmist ning 46 protsenti võõras keeles õppimist ja suhtlemist. Võõras kultuuris kohanemine, sobiva ülikooli/eriala leidmine ja võõrsil koduigatsuse tekkimine noori eriti ei mõjuta. Visamaa sõnul võib sellest järeldada, et Eesti noored on seiklushimulised ja avatud uutele väljakutsetele.
„Noori piiravad peamiselt välised tegurid, mille üle neil endil puudub kontroll,“ sõnas Visamaa ning lisas, et takistused ja piirangud on pigem üldlevinud müüdid, mille ületamiseks on mitmeid lahendusi.
Peamised põhjused, miks soovitakse välismaale õppima minna, on seotud uue ja huvitava kogemuse saamise ja silmaringi laiendamisega. 28 protsenti vastanutest leidis, et välisülikoolis õppimine tagab neile kvaliteetsema hariduse ja eelise Eesti tööturul. Visamaa hinnangul on positiivne see, et Eesti noored ei lahku välisülikoolidesse mitte Eesti hariduse kvaliteedi tõttu vaid hoopis soovist tuua oma ellu põnevust, näha maailma ja praktiseerida võõrkeeli.
Pärast välisülikooli lõpetamist plaanivad kindlalt Eestisse naasta vaid pooled diplomi omandanutest. 46 protsenti vastanutest plaanib pärast õpingute lõpetamist Eestisse tagasi tulla, kuid ligi 32 protsenti peab seda väga ebatõenäoliseks. Kahevahel oleval seisukohal on aga 20 protsenti noortest, kes ei ole oma meelestatust antud küsimuses kujundanud.
„Kuna on näha, et Eestisse naasmisesse ei olda väga positiivselt meelestatud, peab Eesti riik lähitulevikus mõtlema aktiivsemalt sellele, kuidas tagada ambitsioonikatele noortele nende haridusele vastavad võimalused kodumaal,“ lausus Visamaa, kiites sealjuures algatatud projekti Talendid Koju.
Noorte poolt nimetatud 43 sihtriigi seast olid peamised, kuhu kõrgharidust omandama suundutakse, Inglismaa ja USA kui emakeelena inglise keelt kõnelevad riigid. Samuti pooldati Saksamaad, Taanit, Hispaaniat, Rootsit ning Hollandit. Esikümnesse kuulusid 9. kohaga ka Austraalia ja 10. kohaga Soome.
„Enam pooldatakse just inglise keelt kui rahvusvahelist emakeelt kõnelevaid riike. Samuti vaatavad palju ka Taani, Rootsi ja Soome poole, kus kõrgharidus on tasuta,“ sõnab Visamaa ning lisab, et
eksootilisemate sihtkohtadena nimetati muuhulgas Sierra Leonet, Indiat, Uus-Meremaad ja Islandit.
Erialade valikul domineeris tendents, kus noored olid tihti huvitatud mitmest vastandlikust erialast. „Ebatavalised ei olnud vastused, kus noort huvitasid ühekorraga nii majandus- kui humanitaarsuund või arsti- ja näitlejaamet,“ sõnas Visamaa ja lisas, et see annab kas tunnistust noorte mitmekülgsusele erinevates eluvaldkondades või ebakindlusest erialavaliku langetamisel. Populaarsemateks erialadeks oli majandus- ja disainierialad. Kolmanda suunana nimetati kunsti. Neljandale kohale tuli juura/õigusteaduse eriala. Huvi tunti ka meditsiini, psühholoogia, IT,
arhitektuuri, ärinduse ja keelte õppimise vastu.
Dream Foundation on Euroopas tegutsev organisatsioon, mille peamine tegevusala on välismaale õppimamineku tutvustamine, võimaluste loomine ja õpingute ajal noorte toetamine. Lähemalt saab
võimalustega tutvuda Dream Foundationi kodulehel www.dreamfoundation.eu