Silmapaistvad inimesed, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud Eesti looduse hoidmisele ja väärtustamisele. Foto: Heikki Avent
Päevatoimetaja
Kliimaministeerium tunnustas täna Eesti looduskaitse kõrgeima tunnustuse ehk Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga Tartu Ülikooli pikaaegset õppejõudu ja pühendunud loodusuurijat Elle Roosalustet erakordselt ulatusliku ja püsiva väärtusega panuse eest Eesti looduse uurimisse ning loodusteadusliku kõrghariduse edendamisse.
Koos energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutiga looduskaitsekuu avapäeval. Foto: Heikki Avent
Lisaks anti üle looduskaitsemärgid silmapaistvatele inimestele, kes on oma tegevusega oluliselt kaasa aidanud Eesti looduse hoidmisele ja väärtustamisele.
„Elle Roosaluste aastakümnete pikkune järjekindel töö on loonud süstemaatilise ja usaldusväärse teadmiste baasi Eesti taimestiku, koosluste ning nende toimimise kohta. Tema õpilased on täna need, kes teevad looduskaitseotsuseid, viivad läbi uuringuid ja õpetavad järgmisi põlvkondi. Ligi poole sajandi jooksul on tema käe all kujunenud suur osa Eesti bioloogidest, loodusuurijatest, õpetajatest ja keskkonnaspetsialistidest. Tema panust võib pidada Eesti loodusteadusliku kõrghariduse ning looduskaitseliste teadmiste järjepidevuse kandvaks teljeks,“ ütles energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt. „Tänan kõiki tänaseid tunnustatuid – nii pikaajalisi tegijaid kui ka noori, kes alles alustavad. Looduskaitse tugevus on selles, et igal tasandil on inimesi, kes päriselt hoolivad ja tegutsevad,“ lisas Sutt.
Eerik Kumari looduskaitsepreemia on auhind, mida antakse välja alates 1989. aastast. Alates 2010. aastast antakse koos preemiaga üle ka looduskaitse kuldmärk. Kumari preemiaga tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide või looduse üksikobjektide uurimisel ja kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne.
Eesti looduskaitsemärk ehk hõbemärk omistatakse oluliste looduskaitseliste teenetega inimesele, kelle tegemisi on tunnustatud looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel ja looduskaitse arendamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Looduskaitsemärgi ajalugu ulatub aastasse 1940, tänasel kujul antakse seda välja alates 2011. aastast.
Looduskaitsemärgi (hõbemärgi) pälvisid:
Tarvo Valker – ornitoloog, kes on ligi veerandsaja aasta jooksul olnud üks aktiivsemaid linnuhariduse ning linnuharrastuse eestkõnelejaid. Tema arvukad meediaesinemised on aidanud muuta linnuvaatlusharrastust ühiskonnas populaarsemaks. Tarvo on kuue linnuraamatu autor ning pikaajaline panustaja meresaarte haudelinnustiku, väike-laukhane rändepeatuspaikade ja rannaniitude haudelinnustiku riiklikusse seiresse.
Kristel Saarm – pikaajaline ja aktiivne loodushoiu vabatahtlik, kes on pühendunud kahepaiksete kaitsele. Ta on aastaid olnud ELFi konnatalgute juht Astangul, koordineerides kevadel igaõhtuseid päästetöid ning aidanud muuta konnatalgud Astangu kogukonnas oluliseks liitvaks ürituseks.
Marko Mägi – loodusteadlane ja Tartu Ülikooli õppejõud, üks Eesti tuntumaid teaduse populariseerijaid ja loodusest kõnelejaid, kelle arvukad esinemised meedias ja sotsiaalmeediapostitused on toonud avalikkuse ette teadusuuringuid ning teadmisi loodusest ja selle kaitse vajadustest.
Toomas Kokovkin – maastikugeograaf ja looduskaitse praktik, kelle enam kui nelja aastakümne pikkune tegevus on olnud oluline Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala kujunemisel, arendamisel ja rahvusvahelisel mõtestamisel. Ta oli üks neist, kes pani aluse biosfääri kontseptsiooni rakendamisele Eestis.
Triin Reitalu – ökoloog, kelle panus looduskaitsesse on märkimisväärne eelkõige pärandniitude uurimisel ja kaitsel. Viimastel aastatel on ta olnud võtmeisik Viidumäe looduskeskuse tegevuse jätkumise tagamisel ning loodushariduse edendamisel ühendades teadusasutusi, kogukondi ja loodushuvilisi toimivaks koostöövõrgustikuks.
Olev Abner – üks Eesti silmapaistvaimaid dendrolooge, kes on talle omase põhjalikkusega uurinud Eestimaa parke, teinud lugematul arvul haljastuse inventuure ning panustanud looduskaitsealuste taimede päästmisoperatsioonidesse ja loodushariduse edendamisse.
Noore looduskaitsja märk antakse inimesele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal: kes on olnud eestvedaja või aktiivne osaleja erinevates looduse mitmekesisust toetavates tegevustes või saavutanud suurepäraseid tulemusi loodusteemalistel konkurssidel või looduskaitses.
Noore looduskaitsja märgi pälvisid:
Marta Ruthe – Võrumaa Kääpa Kooli 8. klassi õpilane, kes on koostanud uurimistöö balti sõrmkäpa ökoloogiast ning on aktiivne GLOBE programmi osaleja.
Jaak Pärtel – Tartu Ülikooli magistrant ja aktiivne looduskaitsja, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi juhatuse liige, kes on korraldanud looduskaitselisi üritusi ja pälvinud üliõpilaste teadustööde riiklikul konkursil teise preemia.
Richard Olev – Gustav Adolfi Gümnaasiumi 11. klassi õpilane, Eesti Loodusmuuseumi vabatahtlik ja noortenõukogu liige, kes on osalenud haudelinnustiku seirel ning uurib kormoranide levikut Väinamerel.
Kaarup Öövel – Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi president, kes panustab üliõpilaste looduskaitselise aktiivsuse tõstmisse ning on vabatahtlikuna aidanud kaasa lagritsate taasasustamise projektile.
Emil Kotta – Tartu Ülikooli magistrant, üks tudengiorganisatsioonide Tartu linnalooduse toetuseks tehtud avaliku pöördumise algatajaid ning aktiivne looduskaitseringi liige.
Anni Kutser – Tartu Ülikooli magistrant, üks Tartu linnalooduse avaliku pöördumise algatajaid, populaarteaduslike artiklite autor ning aktiivne panustaja Vaibla linnujaama töös.
Tõnis Leib – Tartu Ülikooli magistrant, üks Tartu linnalooduse avaliku pöördumise algatajaid ning aktiivne looduskaitseliste tegevuste vabatahtlik.
Kaari Uibomägi – Tallinna Loomaaia loodushariduse spetsialist, kes viib läbi loodust ja liigikaitset tutvustavaid õppeprogramme, pakub hoiukodu abivajajatele lindudele ning populariseerib loodusteadmisi meedias.
Kuld- ja hõbemärk on vastavalt kullast või hõbedast tammelehe kontuur. Noortemärk on valgest vasest valmistatud emaileeritud tammeleht. Looduskaitsemärkide autor on kunstnik Julia Maria Künnap.
Täna kuulutas energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt avatuks looduskaitsekuu, mille selleaastane teema on „Avasta Eestimaad!“. Looduskaitsekuu algas 10. mail ehk emadepäeval ning lõpeb sel aastal 7. juunil loodusvaatluste maratoniga. Täpsema info leiab SIIT.
Samal teemal:
ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER KUULUTAS LOODUSKUU AVATUKS