Christophe Lafougère, GIRA tegevjuht, Pärnus toimunud Piimafoorumil 2026. Foto: EPKK
Päevatoimetaja
Täna Pärnus Estonia Resort Hotel & Spa konverentsikeskuses toimunud Piimafoorum 2026 tõi kokku piimandussektori tootjad, töötlejad, poliitikakujundajad ja rahvusvahelised eksperdid, et analüüsida maailmaturu arenguid ning Eesti piimanduse väljavaateid ja riske. Foorumil kõlas selge sõnum: Eesti piimandus on tugev, kuid globaalses kontekstis valitseb ebakindlus, mis nõuab sektori ja riigi koordineeritud tegutsemist.
Maailmaturg: valgubuumist vahukoore üleküllaseni
GIRA tegevjuht Christophe Lafougère andis ülevaate ülemaailmsest piimaturust, mille peamine iseloomustus on 2025. aasta märtsist alanud tugev piimakogumise kasv kõigis peamistes tootjariikides korraga – nähtus, mida ajaloos on harva esinenud. See avaldab survet tootjahindadele kogu ELis, sealhulgas Eestis.
Samal ajal toimub turul struktuurne nihe: juustu ja vadakuvalkude tootmine kasvab, kuid nõudlus valkude järele ületab 2030. aastaks tõenäoliselt pakkumise. Vadakuvalgu kontsentreerimine muutub piimatöötlejate jaoks marginiootsusteks, mitte lisavõimaluseks. Või turg on seevastu ülepakkumises, mida süvendab USA odav eksport maailmaturule. ELi piimatootjale makstav hind on praegu umbes 44 €/100 kg juures, kuid majandusmudelite kohaselt võib see stabiliseeruda ja hakata uuesti tõusma, kui globaalne pakkumine tasandub.
Eesti piimandus: ainuke Balti riik, kus toodang oluliselt kasvanud
EPKK põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira esitles Eesti piimaturu ülevaadet, mis näitas, et Eesti piimandus on kokku üle ühe miljardi euro suurune sektor – piima kokkuost 467 miljonit eurot, piimatööstuste müügitulu 659 miljonit eurot ja eksport 425 miljonit eurot 2025. aastal.
Silmapaistev on see, et Eesti on ainuke Balti riik, kus piimatoodang on viimastel aastatel oluliselt kasvanud: 2025. aastal koguti 969 miljonit kilogrammi piima, mis on viimase kahe aastaga kasvanud 14%. Samal ajal paraneb Eesti piima kuivainesisaldus – jõudes 2026. aasta esimestel kuudel rasva osas 4,16%-ni ja valgu osas 3,45%-ni –, mis tähendab, et meie tooraine kvaliteet läheneb kõrgema hinnaklassi ELi riikide tasemele.
Aastatel 2006–2024 on piimandussektor toonud riigile 3,5 miljardit eurot eksporti, sealhulgas 2,3 miljardit eurot netoeksporti, võrreldes sama perioodi 1,3 miljardi euro suuruste toetustega. Viira sõnul on Eesti piimandus riiklikult kasumlik investeering.
Kriisi ohjamine ja poliitika tugi
Foorumil kõlas korduvalt mure, et praegune piimatootjahindade langus võib avaldada sektori struktuurilisele arengule negatiivset mõju. Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler analüüsis E-Piima näitel, kuidas juhitamatud riskid piimasektoris – ülemaailmsest hinnasurvest geopoliitiliste sündmusteni – avaldavad mõju ka kohalikule sektoristruktuurile.
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras ning ministeeriumi asekantsler Madis Pärtel tutvustasid ELi uue eelarveperioodi (2028–2034) piimanduspoliitika suundi Eesti riigiplaanis. Rahandusministeeriumi esindaja Triin Tomingas andis ülevaate, kuidas välisvahendite kasutamine toetab sektori arengueesmärke.
Tulevikuvaade: väärtus tuleb valgu käest
Foorumi kokkuvõtvas arutelus tõusid esile kaks teesi: Eesti suurem võimalus on liikuda suurema lisandväärtusega piimatoodete tootmise suunas, kasutades head tooraine kvaliteeti ja kasvavat globaalset nõudlust valkude järele; ning praegune kriisimoment ei tohi viia sektori enneaegse kokkutõmbumiseni – tootmismahtude ja töötlemisvõimekuse säilitamine on strateegiliselt oluline.
Foorumit korraldas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös piimandussektori organisatsioonidega. Üritus toimus Euroopa Liidu põllumajanduse teadmussiirde ja innovatsiooni süsteemi (AKIS) arendustoetuse ning Euroopa Maaelu Põllumajandusfondi toel.