Viive Einfeldt peab loengut Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolile.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Psühholoogia lektor Viive Einfeldt pidas kolmapäeval loengu Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele teemal „Positiivne psühholoogia vaimse tervise heaks”.
Lisaks pool tuhat kuulajat mahutavas Jurmala saalis on lektor nähtav ja kuuldav videosilla vahendusel ka kõrval asuvas väiksemas saalis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Järjest suuremat huvi koguv Pärnu kolledži väärikate ülikool toimub käesoleval õppeaastal üheaegselt lausa kahes Hestia Hotels Strand saalis. Lisaks pool tuhat kuulajat mahutavas Jurmala saalis on lektor nähtav ja kuuldav videosilla vahendusel ka teises väiksemas saalis, kus samuti kõik istekohad hõivatud.
Jurmala saalis istutakse ka treppidel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Me tahame olla õnnelikud, aga mõtleme väga sageli õnnetuks tegevatele asjadele. „80 % oma ajast kipume mõtlema probleemidele,” tõdes Einfeldt, kellel oli väärikale auditooriumile jagada rohkeid kasulikke teadmisi, nõuandeid, soovitusi ja väärtuslikke kogemusi iseenda elust.
Positiivne psühholoogia on psühholoogiateaduse haru, mis keskendub positiivsete emotsioonide, tugevuste ja inimese heaolu mõjutavate tegevuste uurimisele, mille eesmärgiks on igapäevase elu muutmine rohkem rahulolu ja rõõmu pakkuvaks. Einfeldt tegi õpihimulistele kuulajatele ülesandeks mõne minuti kestel vahetada oma kõrval istuvate kaaslastega mõtteid, mis teeb neid õnnelikuks.
Viive Einfeldt’i loengut illustreeriv slaid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Pärast üürikest mõttevahetust jätkas psühholoog ettekandega ja selgitas, et Eesti asetub õnnelikkuse nimestikus 156 riigi hulgas 51. kohal. „Mida rohkem tunneme elus positiivseid emotsioone – naudingut, inspiratsiooni, lootust, rõõmu, tänulikkust – ja mida vähem negatiivseid emotsioone – viha, hirmu, pettumust, solvumist – seda õnnelikumad ja rahulolevamad me oleme,” rääkis lektor. Positiivse psühholoogia üks loojatest Barbara Fredrickson avastas, et peame iga negatiivse mõtte neutraliseerimiseks looma vähemalt kolm positiivset mõtet.
Kuhu keskendub tähelepanu, sinna läheb ka jõud ja energia
Kas saab oma seisundeid ja tundeid valida? Kuhu keskendub tähelepanu, sinna läheb ka jõud ja energia. Martin Seligman [toimetaja: Ameerika Ühendriikide psühholoog, õpetaja ja eneseabiraamatute autor]: „Nagu õpitud abitus on negatiivsete tunnete ja kogemuste kordamine, siis sama moodi on aju uuringute järgi võimalik õppida positiivseid asju märkama, salvestama ja neile keskenduma.” Harvardi ülikoolis teostati 75 aasta (1938-2013) jooksul uuringut 724 inimese vaatlusel, et vastata küsimusele: mis teeb inimese õnnelikuks? Kokkuvõtvalt leiti, et hea elu tugineb headele suhetele! Sotsiaalsed kontaktid ja lähisuhte kvaliteet kaitsevad nii keha kui aju – mõjutavad elu üldist elukvaliteeti. Kõige paremini läheb neil, kes väärtustavad suhteid perekonna, sõprade, kogukonnaga.
Viive Einfeldt’i loenguga Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Optimism on tegutsemise motivaator ja lootus motiveerib tegutsema. „Usun sellesse, et leian väljapääsu – juhtugu mis tahes, alati on veel mingi võimalus,” julgustas Einfeldt kuulajaid. „Usun enda võimekust lahendada ette tulevaid probleeme.”
maailmas enim müüdav toode, millel tervishoiu näidustus
Veel kuuldi millegist ääretult olulisest. Tänulikkus on kõigi omaduste ema, mis kutsub esile teisi positiivseid iseloomujooni – kaastunnet, vastupidavust, enesekindlust, kirge. Tänutunne on suhtumise ja valikute küsimus. Tänulikud inimesed saavad paremini hakkama ülemineku perioodidega. Einfeldt tõi näite oma elust, kui oli kaotanud armastatud abikaasa. Lõputu leinamise asemel ta õppis olema tänulik paljude aastakümnete kestel elatud ühise õnneliku aja eest. Ja jälle tuli loengusse viieminutiline paus, et jätta kuualajatele võimalus mõelda oma elus inimestele, kellele ja mille eest tuleb olla tänulik… Tänulikkus blokeerib toksilised emotsioonid. „Pea tänulikkuse päevikut, saada kirju, helista, et tänada,” soovitas psühholoog. Duke’i ülikooli bioloogilise psühholoogia dr P. Mural on öelnud, et kui tänutunne oleks ravim, siis oleks see maailmas enim müüdav toode, millel tervishoiu näidustus iga suurema elundisüsteemi jaoks.
Väärikate ülikooli tänukiri Viive Einfeldt’ile hästi positiivse laenguga täidetud loengu eest.
Foto: Urmas Saard / Külauudised