
Ajaloohuvilised Kambja kihelkonnas Rootsi kroonprintsi istutatud tamme ja mälestuskivi ees.
Foto: Kaupo Kütt
Aldo Kals, matkaja ja ajaloolane
Tartumaa Spordiliit algatas 2023. aastal matkasarja puuetega inimestele. Teade kandus taolistest sündmustest sama aasta 11. aprillil Tartu Puuetega Inimeste Kotta ja sealsetest liikmesorganisatsioonidest haakusid projektiga eriti Elva Invaühing ja Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskus.

Ajaloohuvilised Kambja kihelkonnas. Foto: Kaupo Kütt
Nägemisraskustega inimestel on aastatepikkused reisikogemused, mis ulatuvad koguni aastasse 1987. Siis algas iga-aastaste õppematkade kavakindel läbiviimine, mis vältas aastani 2024 ja sisaldas matku kõikide Eesti maakondade, kolme lähiriigi ning paarikümne Eesti väikesaarega tutvumiseks.
Tartumaa Spordiliidu korraldatavad matkad koosnevad kombineeritult autobussi- ja jalgsimatkadest. Neid on toimunud igal kevadel ja sügisel mõlemal kaks, seega kokku juba tervelt tosin matka. Tartu hea geograafiline asend pakub taoliste matkade läbiviimiseks palju võimalusi, mida me spordiliidu esimehe Martin Thomsoni korraldamisel ja sageli ka osavõtul kasutame.
Seniste matkade külastuskohtadeks on olnud näiteks Alatskivi, Arussaare, Elva, Helme, Jõgeveste, Karilatsi, Maarja-Magdaleena, Mikitamäe, Otepää, Pilistvere, Põltsamaa, Värska, Äksi jt.
Viimane matk toimus 12. oktoobril Kambja kihelkonda. Paikkond polnud meile võõras, aga selle maanurga tüse kultuurikiht pakub avastamist paljudeks külastusteks. Kambja tegutsev luteriusu kirik on imeline arhitektuurimälestis, mis tänu kohaliku rahva jõupingutustele tõusis fööniksina tuhast ja taastati varemeist sarnaselt meile varem tuntud Halliste kirikuga. Samad sõnad meist küünlaleegi kumasse jäänud Kambja vabadussamba kohta selle näitena, et Eesti Vabadussõja lahinguväljadel Punaarmeed edu ei saatnud, aga tagaselja õiendasid punased vandaalid arveid ausammastega, kuid needki on juba ammu taastatud!
Käsil on Piibli uue tõlke tegemine tolle püha raamatu eestikeelse esmailmumise kolmesajandiliseks tähtpäevaks 2039. aastal. Selle taustal säravad Kambja kirikuõppetaja Andreas Virginius ja tema poeg Henricus kui Uue Testamendi ja muude vaimulike tekstide tõlkijatena lõuna-eesti keelde 17. sajandil.
Eesti haridusloo lipulaev, Tartu lähedal töötanud Forseliuse seminar oma tulemusrikka tegevusega aastatel 1684–1688 on jätnud Legendaarse õpilase ja hilisema kösterkoolmeistri Ignatsi Jaaguga sügava jälje Kambja hariduslukku, kus on koht ka sealsete juurtega Eesti Vabadussõja sangaril Julius Kuperjanovil kui Kambja koolmeistril aastatel 1914–1915. Muide, mõned meie matkajaist olid eelmisel päeval käinud Raadi kalmistul tema Hauasamba avamise sajandilist juubelit meenutamas.

Vana-Kuuste Villemi põlistalu maadel asuv mälestuskivi tähistab paika, kuhu Rootsi kroonprints ja tulevane kuningas Gustav VI Adolf (1882–1973) tamme istutas. Foto: Kaupo Kütt
„Kuldse rootsi aja“ mälestiste otsingutel oli meie seekordse matka kinnisidee üles leida Tartu Ülikooli 300. aastapäevapidustuste raames Rootsi kroonprintsi ja tulevase kuninga Gustav VI Adolfi(1882–1973) istutatud tamm Vana-Kuuste Villemi põlistalu maadel. Üllatus-üllatus, aga kohalike elanike, ilmselt uustulnukate teadvuses oli see ajalooseik tundmatu! Kes aga otsib, see ka leiab. Mulje jäi, et täies elujõus sajandiline tamm ja seda tähistav mälestuskivi ning selle ümbrus vajab pisut heakorrastamist ja võimalusel teeviidaga tähistamist. Meie Alma Materi 400. sajandilisel juubelil külastab seda paika kindlasti Rootsi kuningaperekonna mõni liige.
Kambja matka üks kõrghetk oli jalgsimatk Kopsu matkarajal, mida kaunistasid loodusfotograafi Sven Saceki suureformaadilised pildid. Igal fotol oli huvitav saamislugu, mis autori ladusa selgitusega meeldejäävalt mõjus. Tühi kott ei seisa püsti. Asi oli tehtud nii, et matkajatele oli korraldatud kosutav kehakinnitus kauni looduse keskel ja tingimustes! Aitäh kokkadele ja maitsva toidu pakkujatele!

Matkapäevale pani hiilgava punkti Ivaste Küla Krista talu maadele Eesti Vabadussõjalaste Liidule ehk vapsidele püstitatud kaheksa meetri kõrguse mälestusmärgiga tutvumine. Vapsid olid enamuses Eesti Vabadussõja veteranid, kes olid võidelnud Eesti iseseisvuse eest, aga oma poliitiliste vaadete tõttu sattunud pärast 1934. aasta 12. märtsi riigipööret ebasoosingusse ja ajaloo ränga irooniana lausa trellide taha, kus ka riigikukutajatest kommunistid!
Kambja kihelkonna mälestusmärk Vabadussõjas langenuile. Foto: Kaupo Kütt
Sügav kummardus endisele kambjalasele ja kaitseliitlasele Heiki Kortspärnale,kes kohapeal meid väreleva küünlaleegi taustal tervitas. Tema oligi mees, kes enda algatusel oma eramaale ja oma tööjõu ning sellega, mida rahas mõõdetakse, panustas mälestuskompleksi rajamisse muinasjutulise summa – ligi 50 000 krooni! Mälestusansambli iga killuke on oma tähenduse ja sisuga. Olgu selleks kunagine Pangodi vabadussammas, nüüd aga seda mälestuspaika kaunistanud rist, mälestusrajatise asukoha valik, ilmakaarte suuna arvestamine, maakividest ehitusmaterjal, Lõuna-Aafrika mustast marmorist Itaalias kuldlõikes valmistatud plaadid koos sügavmõtteliste ladinakeelsete sententsidega hinnangutega ajaloole ja vapside eluhoiakutele, samuti eraldi nende tegevuse lühikirjeldus. Piinlik küll, Eesti ajalugu mõtestab ja püüab õigele hinnangule suunata asjaarmastaja, aga kutselised ajaloolased ja poliitikud seda „kuuma kartulit“ ehk „vaikivale ajastule“ ning klikivalitsusele õiglase hinnangu andmisega ei kiirusta. Õnneks pole Heiki Kortspärn Üksi. Meie matkade ühe kunagise sihtkoha, Järvamaa Villevere küla Vahemetsa talu perenaine, lavastaja Merle Karusoo ja meie matkajate sõber, võrulane Olev Kasak kõnnivad sama rada. Kindlasti võib tuge, eriti kunagise riigipea suunal, leida raadio „Eesti loo“ järelkuulatavatest saadetest, kus esineb Eesti tippajaloolane Enn Tarvel.
Vapside mälestuskompleks avati Võidupühal, 23. juunil 1999 president Arnold Rüütli osavõtul ja tema puuistutamise saatel ning jätkus piduliku koosviibimisega Vanemuise teatri kohvikus eestiaegse toidumenüüga. Muide, üks meie matkajatest oli samuti sellest suuräüritusest osavõtja!

Ajaloohuvilised Kambja kihelkonnas. Foto: Kaupo Kütt
Nii me olemegi matkanud ja loodame jätkata tänu Tartumaa Spordiliidule!
