Juhan Änilane Vilniuses kolme riigi lipuga. Foto: Leedu Amatöörjooksjate Liit
Heino Laiapea, vabakutseline ajakirjanik
Leedu Amatöörjooksjate Liidu korraldatud 34. Balti keti teatejooks Vilnius – Riia – Tallinn on teist aastat neljapäevane ja kulgeb ajaloolist trassi mööda Lilli, Viljandi, Türi ja Rapla kaudu Tallinnasse Toompeale.
Änilase kolmas jooks
Kolmandat aastat järjest osaleb sellel Viljandimaa veteransportlane 74- aastane Juhan Änilane. Viimesed kuud tegi ta kodu lähedal Holstre mägedes hoolega trenni, et ajastada vorm just sellele sündmusele. Seepärast loobus ta selle nimel nii mõnestki spordiüritusest.
Kui 2023. aastal osales jooksul Eesti piires politseiametnik Mirja Virve ja Juhan jooksis Tallinnas vaid viimased 10 km, siis nüüd alustas ta ainsa eestlasena 22. augustil kell 10 Vilniusest. Mullu oli Eestis mitmes maakonnas jooksuga liitujaid, ametlikult jooksu korraldaja Vidmantas Dobrovolskase juures registreerijaid ei olnud, sest stardimaksu 100 eurot ei soovinud ükski eestlane maksta. Spordiklubide treenerid tõid oma hoolealuseid jooksuga ühinema, oli see ju mõnus vaheldus treeningutele ja võistlustele.
Vastuvõtt uskumatu
Zenonas Balčiauskas, kes 26. korda jooksmas ja kinnitas: “Neberojatna, sto tak bõvaet Estooni”.
Foto: Leedu Amatöörjooksjate Liit
Võhmas ja Kohilas mürtsus jooksjate saabumisel puhkpilliorkester. Peeti kõnesid. Seda nähes ütles 25 korda jooksul osalenud leedukas Zenonas Balčiauskas: „Ma poleks uskunud, et selline asi juhtub Eestimaal, uskumatu!“ Aastakümneid oli Leedu ja Läti jooksjad sellist vastuvõttu kohanud Leedus ja mõnel pool Lätis, aga mitte Eestis.
71-aastane Zenonas Balčiauskas oli ka sel aastal Vilniuses stardis. Kui möödunud aastal keeldus Viljandi volikogu esimees Helmen Kütt teatejooksjaid Viljandi linna lubamast ja jooks kulges mööda ringteeed, siis sel aastal on linnavalitsus lahkem ja kell 13.30 on luba jooksjatel peatuda Vabadussamba juures. Sellest mitte kaugel on Rahvarinde mälestuskivi. Olid ju rahvarinde juhid Balti keti algatajad.
Mullu oli toitlustamine ja majutus Valtu spordimajas. Kuna maakonna spordiliidul ja Kehtna vallal polnud selle eest tasumiseks raha, maksis kulud kinni Juhan Änilane omast taskust.
Esimene toetaja Selver
Sel aastal on majutus Valtu seltsimajas, kus magatakse saali põrandal. Jooksjad on selliste tingimustega harjunud, sest ka Leedus ja Lätis on ööbitud koolimajades ja spordisaalides. Toiduainetega on sel aastal toetamas Selveri kett. See on esimene otsene toetus 34 aasta jooksul!
Kahel aastal pole teatejooksu toimunud
Alates aastast 2013 on jooksu peakorraldaja praegune Leedu Amatöörjooksjate Liidu president Vidmantas Dobrovolskas.
Toompeal tervitab jooksjaid esmaspäeval kell 12 Riigikogu aseesimees Arvo Aller. Tõenöolislt avaneb külalistel võimalus tutvuda ka esmakordselt Riigikogu ruumidega. Viimasel kolmel aastal on Riigikogu pressiteenistus organiseerinud ühispildistamise.
Kolonni ees Vidmantas Dobrovolskas. Ilus liikumine, nii jõuavad ka Toompeale.
Foto: Leedu Amatöörjooksjate Liit
Ajaloost
Jooksu algataja, Leedu amatöörjooksjate liidu president Romas Bernotas, on 2004. aastal jooksu leheküljel meenutanud järgmist.
Soovin ajalehe lugejatele meelde tuletada, et esimene jooks „Balti tee“, mis toimus 1.–6. oktoobrini 1991, ei olnud teatejooks – kuus Leedu vastupidavusalade liikumise „Ąžuolai ir Liepos“ tugevaimat esindajat otsustasid koos nende ridade autoriga joosta kuue päevaga 600 km ja tuua võidupärja Vilniusest Tallinna, korrates täpselt „elavat“ Balti teed. See oli tõeliselt erakordne teekond. Oktoobrikülmad ja külm, pidev vihm kangestasid jooksjate lihaseid. Kuid vastupidavad jooksjad Antanas Grigaitis, Kęstutis Kviecinskas, Petras Šimonėlis Alytusest, Povilas Kibildis Druskininkaist, Teodoras Tamošiūnas Šiauliaist, Bronius Saulis Salatisest ja Romas Bernotas Vilniusest, võideldes visalt väsimuse ja ebasoodsate jooksutingimustega, joostes iga päev 95–105 km, täitsid ausalt seda püha missiooni.
Teisel jooksul, mis toimus 23.–25. augustil 1992, osalesid võistkonnad Leedust, Lätist, Eestist, Valgevenest ja Venemaalt. Teisest jooksust alates otsustati joosta teatejooksus, kuna oli keeruline moodustada võistkonda, mille esindajad saaksid oma töökohalt või tööandjalt kuus vaba päeva. Samal aastal allkirjastati Tallinnas Leedu, Läti ja Eesti vahel „Balti tee“ jooksu protokoll, mille kohaselt võttis igal aastal selle ürituse korraldamise kohustuse erinev vabariik. Järgmisel aastal, kui protokollile alla kirjutanud Läti ja Eesti esindajad aga teistele töökohtadele asusid, jäi „Balti tee“ jooks korraldajateta. Sellest ajast alates on Leedu Jooksuamatööride Assotsiatsioon selle „auväärse koorma“ oma õlgadele võtnud. Eesti esindajad, olles kogenud auväärse missiooni raskusi, julgesid vaid korra teha fotot Vilniuse katedraali väljakul, „Balti tee“ stardijoonel. On tõsi, et lätlased on mitu korda lugupidavalt alustanud „Balti tee“ esimeste kilomeetrite lugemist Vilniuse katedraali väljakult oma riigilipuga.
Samal teemal:
