Foto: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei
Päevatoimetaja
Üldlaulu- ja tantsupeo esimene päev algas pidulikult lipuheiskamise ja peotule tervitamisega Kuberneri aias, kus osales ka laulu- ja tantsupeo kunstiline toimkond ning riigikogu esimees Lauri Hussar.
Tallinna XXI Kool heiskas XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ toimumise ajaks riigilipu. Foto: Marko Šorin
XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo “Iseoma” esimene päev algas varahommikul kell 7 pidulikult lipu heiskamise ning peotule tervitamise tseremooniaga Pika Hermanni tornis ja selle jalamil Kuberneri aias, kus tseremoonial osalesid laulupeo kunstiline juht Heli Jürgenson, tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann ja rahvamuusikapeo loominguline juht Helin Pihlap ning Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA töötajad. Tseremoonial hoolitsesid muusikalise poole eest MUBA segakoor ja popkoor, Tallinna Kammerkoor ja Eesti Meestelaulu Seltsi koor, esines tantsuansambel Soveldaja.
Peolisi tervitasid riigikogu esimees Lauri Hussar, laulu- ja tantsupeo peakorraldaja Margus Toomla ning tantsupeo pealavastaja Helena-Mariana Reimann. Reimann rõhutas oma tervituskõnes, kui rikkalik ja mitmekesine on eesti rahvakultuur, kus iga paikkond lisab väärtust oma eripäraga. “Kui kõik oma külluse pikale lauale kokku seavad, külge riputavad või sõnade kaudu kuuldavaks teevad, on meie väikese kodumaa kultuuriruum kõigis oma pisimates kohtades ja pisimates iseärasustes avali,” sõnas ta. “Nii üksi kui ka koosolemisest sünnib isemoodi tervik.”
Riigikogu esimees märkis, et täna näeme me taas, kui sügaval meie südames on laul ja tants. “Täna, kui olete siia tulnud varahommikul, et koos meie rahvuslipp heisata, kannate te edasi seda sama tunnet – südame asja,” sõnas ta. “Südamega tehtud asjad püsivad. Need elavad üle ajad ja muutused, raskused ja vaikuse. Meie laulu- ja tantsupeo traditsioon on saanud nii võimsaks, et kõik soovijad ei mahugi lavale. Tantsijaid ja lauljaid on rohkem, kui kontserdid mahutada suudavad. Tase on kõrge – kõrgem kui kunagi varem,” rääkis Hussar.
Pärast lipuheiskamist jõudis laulu- ja tantsupeo tuli tagasi kunstilise toimkonna kätte. Viimase öö veetis tuli Tallinna muusika ja balletikoolis, kust MUBA koorid selle kaasa tõid ning Tallinna laulu- ja tantsukollektiivide nimel üldpeo korraldajatele üle andsid. Ring oli täis saanud. 18 päeva tagasi süütas kunstiline toimkond peotule Tartus, Eesti Rahva Muuseumi juures. Vahepeal rändas tuli läbi kõik Eesti maakonnad ning selle teekonna jooksul on ta liikunud käest kätte, sõitnud paadi, auto ja hobukaarikuga ning süüdanud sadu küünlaid, laternaid ja lõkkeid.
Nii nagu peotuli ühendab Eestimaad, seovad laulu- ja tantsupeo päevil üle kogu maa lehvivad sinimustvalged lipud sümboolselt ja nähtavalt kõiki eestimaalasi. Eesti lipu seaduse 2022. aasta muudatuse järgi heisati riigilipud esimest korda laulu- ja tantsupeo auks kaks aastat tagasi XIII noorte laulu- ja tantsupeo päevil. Üldlaulu- ja tantsupidude ajaloos heisatakse lipud muutunud seaduse alusel peopäevadeks tänavu esimest korda.
Tallinna XXI Kool heiskas XXVIII laulu- ja XXI tantsupeo „Iseoma“ toimumise ajaks riigilipu. Foto: Marko Šorin
Lipu kasutamise korra järgi tuleb lipp igal peopäeval heisata hiljemalt kell 8 hommikul ja langetada kell 22 õhtul. Kui lipp jääb lehvima ööseks, peab see olema pimedal ajal valgustatud selliselt, mis tagaks lipu sinise värvi äratuntavuse. Piisab tänava- või õuevalgustusest.
Eesti lipu heiskamine neil päevil on kohustuslik kõigile riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele ning avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Laulu- ja tantsupeo auks on kutsutud sinimustvalget heiskama ka kõiki kodusid, ettevõtteid ja organisatsioone.