Külastajad Jaan Poska majas koguteose „Petserimaa elulooraamat” esitlusel. Foto: Peeter Järvelaid
Aldo Kals, Petserimaa sõber
Jõudis lõpule kolmeosaline raamatuesitluste saaga, mis algas 2. mail Tartus, jätkus 15. lehekuu päeval Värskas ja lõppes sama kuu 22. päeval pealinnas Eesti poliitiku ja Tallinna kunagise linnapea Jaan Poska (1866—1920) majas temanimelise tänava majas nr 8.
Olgu siinkohal tähendatud, et internetist võib leida kõike, aga mitte seda, et ka Petseris oli Poska tänav. Jutt tuleb „Petserimaa elulooraamatust“, mis on näinud päevavalgust vaevalt ühe kuu, aga väljaandja riiul on raamatutest pooltühi. Siiski hoian neid veel petserimaalaste kahest suurüritusest osavõtjate jaoks. Õnneks tegelevad Apollo ja Rahva Raamat samuti trükise levitamisega.
Olgu siinkohal tähendatud, et internetist võib leida kõike, aga mitte seda, et ka Petseris oli Poska tänav. Jutt tuleb „Petserimaa elulooraamatust“, mis on näinud päevavalgust vaevalt ühe kuu, aga väljaandja riiul on raamatutest pooltühi.
Avatud „Petserimaa elulooraamat”
Siiski hoian neid veel petserimaalaste kahest suurüritusest osavõtjate jaoks. Õnneks tegelevad Apollo ja Rahva Raamat samuti trükise levitamisega.
Pisut pärast keskpäeva hakkas Tallinna linna ühte väärikamasse majja kogunema raamatu koostajaid ja huvilisi, viimaste hulgas igale petserimaalasele tuttav fotograafiaharrastaja Arvi Matvei, aga kevadised aiatööd lubasid tal kohal olla vaid viivu ja paar raamatut näpus läinud ta oligi. Kaks tartlast jõudsid maja asjaliku perenaise Tiia juhendamisel vaevalt oma esitlusruumis raamatuvirna, Petserimaa ja Eesti laualippude ning Petserimaa kaardi paigale panna, kui algas trükise ühe kaastöölise ja tuntud õigusdeaduse professori ning doktori ja Petseri eesti keskkooli kasvandiku Peeter Järvelaidi kaasakiskuva vestluse saatel poskade majatutvustus kümnekonnale külalisele. Meie ees rullus lahti Tallinna linna ajalugu Jaan Poska pereliikmete ja teiste väärikate eestlaste elulugude taustal, kes võtsid 1904. aastal seaduslikel valimistel sakstelt nende kätes 700 aastat olnud võimu endale (sama tegevusmustrit järgisid ka paljud teised Eesti linnad). Jutuks oli Jaan Poska ja tema suur eestlasest eelkäija, Peterburi Ülikooli õigusteaduse professor ja kogu Venemaa üks tuntumaid rahvusvahelise õiguse asjatundjaid, Pärnus sündinud Friedrich Martens (1845—1909), kelle on ilukirjanduslikult tuntuks kirjutanud Jaan Kross.
Olles üldlaulupeo aastal selle sündmuse toimumisala vahetus naabruses, täname oma suurt linnakodanikku Johannes Mürkest (1854—1905), kes südalinna läheduses selle ulatusliku maa-ala sakstelt omandas ja eesti kultuuri teenima pani . Seal hiiglasliku laulukaare taustal käib maailm meie laulu- ja muusika- ning korraldamiskunsti võimsust ja suurejoonelisust imetlemas.
Kõlama jäi Jaan Poska prohvetlik lause Asutava Kogu istungilt 10. veebruaril 1920 Eesti-Vene rahulepingu ratifitseerimisel: „Maitskem küll rahu, aga hoidkem alal ja kasvatagem oma sõjalist jõudu“. Kahjuks ei järginud meie poliitikud ega sõjaväelased seda õpetlikku lauset ja püüdsid meie ajaloolise vaenlasega asju ajada lähtudes vasallimentaliteedist,mis tõi meile kaela rahvusliku ja riikliku hukatuse. Kui meil sellest kurbloost midagi õppida on, oleks tore.
Pole ülearune lisada, et F. Martensi sõnul on rahvusvahelisel lepingul õigusejõud vaid tsiviliseeritud riikidevahelistes suhetes. Seda oleme kogenud korduvalt ja lausa Tartu rahulepingu puhul, mida murti lausa nelja aasta pärast Eestis riigipöördekatset üritades.
Peep Pillak Jaan Poska vahakuju kõrval. Foto: Peeter Järvelaid
„Petserimaa elulooraamatu“ esitlus sisaldas selle tallinnlastest koostajate tutvustamist, kes järjepanu said autorieksemplari ja neiks olid vilunud biograafidena suurema osa elulugude kirjutajad ajaloolane Peep Pillak ja bibliograaf Heini Vilbiks. Nende kõrval olid veel geoloog Rein Einasto, arheoloog Arvis Kiristaja, mehhaanikainseneri Jaan Külaviiru esindaja Juha Pirn, muuseumitöötaja Elvi Nassar, ajakirjanik Valve Raudnask ja politoloogi Toomas Varraku poeg Peeter. Osa kaastöölisi (Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder) ja sponsoreid (Urmas Viilma) olid oma raamatu juba varem kätte saanud ja Jüri Adams saab selle pärast Isamaa erakonna Suurkogu toimumist 31. mail ning akadeemik Jüri Allik esimesel võimalusel lähiajal.
Huvilistena olid kohal poliitik Tõnu Kalvet ja põline petserlanna Dolorice Raud, kelle kohta on ajakirjanik öelnud, et Raudne Dolly laevahukus ei upu, sõjatules ei põle, viidates tema imelisele pääsemisloole punalennuväe poolt uputatud hospitaallaevalt Moero 1944. aasta 22. septembril.
Suur tänu kõigile, kes otse või kaudselt aitasid kaasa „Petserimaa elulooraamatu“ koostamisele ja väljaandmisele või asunud seda lugema. Soov on, et värskeneks meie ajaloomälu ja kinnistuks selle raamatu kaasabil põhiseaduslik teadmine, et Petseri maakond tervikuna nii nagu ka kolm Narvatagust valda kuuluvad Eesti Vabariigi külge ja on selle lahutamatud osad.
Samal teemal:
PETSERIMAA RAAMATUT UUDISTAMAS
„PETSERIMAA ELULOORAAMAT” AJALOOHUVILISTELE, ERITI PETSERIMAALASTELE