Ühiselamu tüüpi linnale kuuluvad eluruumid Pärnus aadressil Liiva 8d, kus on võimalik iseseisva eluga uuesti alustada. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Pärnu linnavolikogu lubas osadelt täiskasvanute varjupaika kasutatavatelt inimestelt alates 1. juunist tasu võtta, et motiveerida neid kiiremini iseseisvat elu alustama.
Veebruaris kasutas varjupaiga teenust 45 inimest. Neist 33 sai töövõimetoetust või pensioni. Arvestades, et ilma kindla elukohata inimestel on võimalik munitsipaaleluruumi üürida, lubas volikogu varjupaiga teenuste eest tasu võtta. Varjupaigateenuse eest võetakse tasu ka paljudes teistes omavalitsustes, näiteks Tallinnas, Viljandis, Haapsalus, Türil, Jõgeval, Tartus, Kuressaares, Rakveres ja Jõgeval.
Varjupaigateenuse hinna ja tasu maksmise erisused kehtestab linnavalitsus. Linnavalitsusel on kavas hakata tasu võtma inimestelt, kes kasutavad varjupaika rohkem kui kolmel ööl aastas. Tasu suurus sõltub sellest, kas inimese rahvastikuregistrijärgne elukoht on Pärnu linnas või väljaspool Pärnu linna ja tema osavaldu.
Et abivajaja ei jääks rahapuuduse tõttu teenuseta, teeb omavalitsus kindlaks, kui palju inimesele osutatav teenus maksab, kui palju on inimene ise võimeline teenuse eest tasuma ning kas ja kui suur osa teenuse maksumusest tuleb omavalitsusel võtta enda kanda.
Kui Pärnu linna või mõnesse tema osavalda sisse kirjutatud varjupaiga kasutajal sissetulek puudub või on ainsaks sissetulekuks toimetulekutoetus, siis ta tasu maksma ei pea. Sissetulekut omava varjupaiga elaniku tasu suuruse arvestamisel hakatakse võtma arvesse kohtutäituri kinnipidamisi ja kulutusi hädavajalike kaupade või teenuste saamiseks (retseptiravimid, abivahendid, visiiditasu jms). Kui inimese sissetulek on piisav, tuleks tal praeguste kavade kohaselt ööbimiskorra eest tasuda kuni neli eurot arvestusega, et ühe kuu esmavajaduste katmiseks jääb kätte toimetulekupiiri suurune summa.
Väljaspool Pärnu linna või osavaldasid elav varjupaiga kasutaja hakkaks tasuma iga ööbimiskorra eest üheksa eurot. Kui tal ööbimise eest tasumiseks raha pole, siis lepitakse teenuse eest tasumine kokku tema elukohajärgse omavalitsusega. Tasuta osutatakse varjupaigateenust vältimatu abina neile, kes sattuvad varjupaika lühiajaliselt ja viibivad seal vähem kui kolm päeva aastas.
Varjupaik pole üksnes paigaks, kus ilma elukohata inimestele tagatakse voodikoht. Lisaks ööbimisvõimalusele saavad elanikud seal ennast ja oma pesu pesta, hoiustada isiklikke asju lukustatavates kappides, hoida oma riideid ja jalatseid hoiuruumis, saada vältimatu abina rõivaid või jalatseid riidelaost, kord nädalas saunas käia, saada meditsiinitöötajalt abi ning sotsiaaltöötajalt abi ja nõustamist. Päevakeskuse ruumides on lisaks võimalik televiisorit vaadata, raamatuid lugeda ja toitu valmistada. Kõik need võimalused sisalduvad kell 9-18 avatud päevakeskuse ja kell 18-9 avatud öömaja hinnas, kõigi teenusega kaasnevate kulude eest on seni tasunud Pärnu linn oma eelarve kaudu.
Abilinnapea Riido Villupi sõnul on varjupaigateenus täisealisele inimesele oma olemuselt vältimatu sotsiaalabi ja varjupaik peaks olema abivajajale ajutine peatumiskoht, kuniks ta kõrvaltoe abil omale taas elukoha leiab. „Pärnu linn pakub kõrvaltoeks nii sotsiaalnõustamist, ajutisi elamispindu ja tugiisikut kui ka lisatoetusena makstavat elukoha vahetusega kaasnevate kulude kompenseerimist kuni 500 eurot aastas. Viimastel aastatel on varjupaigas alaliselt peatuvate inimeste arv pea kahekordistunud, aga huvi soodsate munitsipaalelupindade saamiseks on endiselt leige. Seetõttu oleme otsustanud lisaks nõustamisele kasutada ka n.ö. sotsiaalset nügimist, et mõjutada abivajajad tarvitama neile sobivamat sotsiaalteenust ning valmistada neid ette elamispinna leidmiseks üüriturult,“ rääkis Villup.