Nursipalu ümbruse eluhoonete kaardirakenduse kuvatõmmis
Päevatoimetaja
Nursipalu harjutusvälja laiendamisest tingitud häiringu ühe leevendusmeetmena said harjutusväljale lähimad elanikud müratoetust, et muuta oma kodu müra- ja vibratsioonikindlamaks, näiteks paigaldada omale helikindlamad uksed või aknad.
Toetussumma ligi 500 000 eurot jagunes nende vahel, kes olid taotlemise hetkel vanadus-, toitjakaotus- või rahvapensioni või töövõime- või toimetulekutoetuse saajad ning kelle eluruumid asuvad harjutusvälja piirist kuni 2 kilomeetri kaugusel. Toetust sai 70 koduomanikku Võru, Rõuge ja Antsla valdades, taotlused rahuldati 100 protsendi ulatuses. Oli ka neid toetuse saajaid, kelle tegevuste maksumus ületas maksimumtoetuse määra 8000 eurot, neil tuleb tasuda omaosalus.
Taotlusvooru läbi viinud Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots kommenteeris, et huvi oli märkimisväärselt suur. „Inimestega rääkides sai päris ruttu selgeks, et selline otsetoetuse vajadus siinse piirkonna elanikele on väga suur. Meie näeme, et riigi toel tuleb sarnaste toetusvoorudega jätkata, et võimaldada Nursipalu läheduses elavatel inimestel oma kodusid mürakindlamaks ehitada,“ edastas Toots.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigivara valdkonna juht Tambet Tõnisson tundis heameelt, et riik sai selle summa eest leevendada esmajärjekorras just nende inimeste mure, kes vajavad oma kodude akende-uste remondiks tuge kõige enam. „Kaalume kindlasti selle meetmega jätkamist,“ lisas ta.
Enim taotleti ja saadi toetust akende ja uste ostmiseks ja paigaldamiseks, vähem fassaadiehitustöödeks ja müravalli või -seina soetamiseks, sealjuures said 47 taotlejat toetust kahe või enama tegevuse jaoks.
Kokku esitati meetmesse 268 taotlust, millest mitmed tuli ka tagasi lükata. Neist 25 ei vastanud meetme tingimustele ja kaks taotlejat loobusid, üks neist seetõttu, kuna polnud võimalik omaosalust tasuda. Taotluste tagasilükkamise põhjuseks oli sageli see, et taotleja ei olnud eluruumi omanik või taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht ei olnud 2024. aasta 1. jaanuari seisuga eluruumis, millele toetust taotleti. Nendel juhtudel olid eluruumi tegelikud omanikud piirkonna eakate inimeste lapsed või lapselapsed, eluruumi omanik ei olnud elanik ning seetõttu ei vastanud kahjuks taotlemise tingimustele.
Valitsus otsustas 2023. aasta mais harjutusväljade arendamisega seotud kompensatsioonimeetmete paketi, millega kohalike omavalitsuste iga-aastased toetused suurenesid 1,35 miljoni euroni ning neli Nursipalu harjutusväljaga seotud omavalitsust said kokku 10 miljoni euro suuruse investeeringutoetuse.
Müratoetuse väljatöötamises osalesid kõik neli omavalitsust, kelle territooriumil asub Nursipalu harjutusväli.