Reisikiri ja fotogalerii
Pärnu väärikate ülikooli rahvas Viscosas. Foto :Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Läbides enam kui saja-aastast ajalugu tullakse Kõrgessaare kunstsiiditehasest kalatööstuseni ja jätkatakse sealt edasi teekonda kultuuritehasena, milleks on Viscosa oma loovate eesmärkide kaudu saamas.
Teel Kärdlast paarikümne kilomeetri kaugusel asuvasse Viscosa kultuuritehasesse rääkis meie giid Annika Poldre paiga ajaloost. Kõrgessaare, kuhu me olime suundumas, on leidnud esmakordselt külana mainimist aastal 1532. Aastal 1907 ostis seal asunud mõisa endale aktsiaselts La Viscosa. Põhiliselt Belgia kapitalil tegutsenud ettevõte asus sinna rajama tehissiidivabrikut, mis jõudis juba kolm aastat hiljem vahetult enne esimese ilmasõja algust anda proovitoodangut. Paraku vabrik evakueeriti sõjvankrite eest kuhugile Moskva lähedale. Kuna sõja ajal paiknes Kõrgessaares Vene vesilennukite baas, siis selle õhkimine purustas kahjuks ka vabrikuhooned.
Sama sajandi viiekümnendate algusaastatel asutati sellele asukohale kalakombinaat, mis oli giidi sõnul toodangult ja töötajate hulgalt tolle aja Hiiumaa suurim tööstus. Seitsmekümneviiendal ühendati kombinaat Hiiu Kaluriga ja üheksa aastat hiljem muudeti see Hiiu Kaluri konservitehaseks. 1992 loodi Hiiu Kaluri koosseisus mitmeid kalatöötlemise ettevõtteid. 2001 töötas Kõrgessaare tsehhis 340 töötajat. Pärast Dagotari pankrotistumist 2005. aasta kevadel jätkati kalatöötlemisega OÜ Hiiumaa Kalatööstusena veel napilt aastajagu, kunimärtsis 2006 valmis Hiiumaa viimane steriilne kalakonserv.
Nüüd on võimas ajalooline hoonestus leidnud tänu julgetele noortele ettevõtjatele uue elu, rääkis Annika. Tunamullu augustis alustas Kõrgessaares tegevust Viscosa kultuuritehas, mis kogub nüüd tuntust omanäoliste kultuurisündmuste läbiviimise paigana. Aasta tagasi kinnitas Marco Pärtel kultuuritehase ühe eestvedajana ajakirjandusele, et Viscosa on hoo sisse saanud. Enam kui sajandivanusesse tööstusparki kavandati eelmisel aastal 30 kultuurisündmust: teatrietendusi, kontserte, kinoseansse.
Pärteli sõnul kasutab kultuuritehas tööstuskompleksis üksnes külastajatele ohutust tagavaid ruume. Selliste ruumide arvu kavatsetakse ka vastavalt võimekusele kasvatada. Muidugi kestab arendus veel aastaid, kuid enam kui sada aastat tagasi ehitatud raudkividest ja betoonist võimsa arhitektuuriga hoonestus väärib taastamist ja sellele otstarbe leidmist.
Viscosa avaras ruumis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Viscosa kultuuritehas on olnud juba tänavu toimuva esimese Hiiumaa kunstibiennaali keskmes. Biennaali esimese tööna valmis metallikunstnik Fred Truusi loodud taies.
Viscosa kultuuritehase tänavune hooaeg kestab suuresti jaanipäevast augusti kuu viimaste päevadeni. Suve alguses teatati kavatsusest, et hooajaks plaanitakse 40 etendust ja jumalatosinat kontserti.
Käesoleva hooaja avas Mait Jooritsa lavastus “Mere laul”, mis põhines 2014. aastal põhjanaabrite juures esietendunud Anni Mikkelssoni lavastusel. Näitemäng sündis Turu saarestiku tillukeses sadamalinnas Rööläs. Lavastaja kogus materjali meremehi, kalatehase töölisi ja teisi kalastusbuumiga seotud isikuid usutludes. Ühistöös Viscosaga toodi lauludega täidetud meremeeste elu nüüd siis ka Hiiumaale, kus tegevustik kandus Turu saarestikust Kõrgessaarde. “Mere laul” on Viscosa Kultuuritehase esimene oma teatriproduktsioon, millega pandi alus suvelavastuste tavale, väärtustades nõndaviisi kohalikku rahvapärimust ning hõigates publikut saarele kaugelt ja lähemalt igast kandist üle mere.
Kuid sügisel alustatakse kultuuritehase ruumidesse loomemajanduskeskuse asutamisega. Tahetakse korda teha olulise tüki katusealust pinda, rajada teatrisaal ja kasutada paremaid võimalusi kultuuritehase kunstisündmuste tarvis.
Juunis oli rahvusringhäälingu vahendusel kuulda, et 3,3 miljoni euroseks investeeringuks saadi Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme kaudu raha 2,5 miljonit, millele lisandub Hiiumaa vallalt 250 000 eurot, ülejäänu moodustab erakapital.
Meie väärikate ülikooli seltskonnal oli võimalik vaadata Viscosa Kultuuritehase kohvikus Martin Saare maale. Näitus avati 15. juunil ja hoitakse üleval 15. septembrini. Kunstniku sõnul hakanud sealsed seinad ja kogu pind ise kõnetama. „Tegin valiku loodusest, loomadest, lindudest, inimestest ja ka laevadest, paatidest ja siis sellisest meeleolust, mis siin võiks olla,” on Saar selgitanud.
Enne jaani avati paarikümne tunnustatud eesti autori skulptuurinäitus “Kõik on õhus”. Näitus jääb avatuks 25. septembrini. Ühismeedias kirjutatakse selgitavalt, et väljapaneku eesmärk on tuua esile erinevaid tajutavaid ja tajumatuid reaalsusi, pakkudes külastajatele unikaalset ja sügavat elamust. Näituse pealkiri viitab sellele, et kõik nähtav ja tunnetatav ei ole alati selgelt mõistetav ja fikseeritud, vaid hõljub meie ümber kui pidevalt muutuv ja avastamist ootav reaalsus. Näitus on mitmedimensiooniline ja skulptuurid astuvad kahekõnesse Rainer Jancise võimsa heliinstallatsiooniga “VISCOMA,” mis oma sisult on mahukam järg eelmisel suvel Tahkuna tuletornis esitletule.
Samal teemal:
HIIUMAA EIFELI TORNIS KÄIMATAGI JÄTKUS PÕNEVUST KÜLLAGA
SARVE SADAMAST SAARNAKI LAIULE
HIIDLASED PÜSTITAVAD VIIMASE MAAKONNANA OMA SAARELE HIIUMAA VABADUSSÕJA MONUMENTI
KÜLAUUDISTE INFOVESKI KOOS TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽI VÄÄRIKATEGA ÕPPEREISIL HIIUMAAL