Magustatud jookide maksul on olematu mõju tarbijate tervisenäitajatele ning see toob kaasa kuluka halduskoormuse nii riigile kui ettevõtjatele, ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp täna sotsiaalministeeriumis toimunud magustatud jookide maksu seaduse eelnõu arutelul.
„Magustatud jookide maksul puudub igasugune loogiline põhjendus ja mõjuanalüüs. Vastupidi – valeandmetele viidates ja ignoreerides tervet rida probleeme, mida planeeritav maks endaga kaasa toob, tehakse limonaadist koll, et näidata ülekaalu probleemiga tegelemist. Me ei eita, et ülekaal ja sellega kaasnevad tervisemured on ühiskonnas murekohaks ja toidutööstused on alati propageerinud tasakaalustatud toitumist, kuid kavandatav meetod kõlab nagu sooviksime plaastriga koroonat ravida,“ ütles Potisepp.
Toidutööstuse Liit on korduvalt tähelepanu juhtinud teiste riikide kogemusele, kus magustatud jookide maksul on olnud negatiivne mõju riigieelarvele ja olematu tulemus rahvastiku tervisenäitajate osas. Maksu tulemusel suureneb piiriülene kaubandus, väheneb sektori konkurentsivõime ning laostuvad eelkõige kohalikud väike- ja mikroettevõtteid.
„Paraku on saanud tavaks, et uusi makse kehtestades ei tehta mingeid mõjuanalüüse ega arvestata, et see mõjutab tervet rida näitajaid, mis toovad kasu asemel pigem kahju,“ rõhutas Potisepp. „Kui teised riigid on laekuva maksu toel tervishoiusüsteemi finantseerinud, siis Eesti riigil seda kavas ei ole, mis teeb magustatud jookide maksust sarnaselt automaksu ja muude uute maksudega lihtsalt täiendava tuluallika riigi eelarvepuudujäägi täitmiseks.“
Maksu mõju tervisenäitajatele on olematu – nii Taani, Portugali kui Soome kogemus näitavad, et kuigi maksustatud toodete tarbimine väheneb, kasvab teiste magustatud toodete tarbimine. Seega võib küll väheneda karastusjookidest saadav kaloraaž, kuid mitte päevane kogukaloraaž. Selle tõestuseks on näiteks WHO Euroopa laste ülekaalulisuse järelevalve (COSI) ametlik aruanne, mis näitas, et Portugalis kasvas magustatud jookide maksu kehtestamise järgsetel aastatel 2019-2022 rasvumine 1.6 protsendipunkti ja laste ülekaalulisus 2,2 protsendipunkti.
Lisaks suureneb piiriülene kaubandus, mille tulemusel väheneb loodetav maksutulu. Taani riigil jäi maksu kehtimise ajal igal aastal ligi 700 miljonit eurot saamata. „Inimesed ei sõida piiri taha pelgalt limonaadi pärast. Tuleb arvestada, et kui juba minnakse, siis ostetakse ka muid kaupu, mis mõjutab negatiivselt nii Eesti tootjaid, kaubandust kui ka maksutulude laekumist. Piirikaubanduse tulemusena kadusid Taanis tuhanded töökohad ja piiriäärsetes regioonides pidurdus majanduskasv.“
Kasvab nii ettevõtjate kui riigi halduskoormus, mis on suur kulu maksumaksjale. Riigil ei ole täna sellist andmebaasi, mille põhjal oleks teada, kes täpselt magustatud jooke Eestisse toob. Veel vähem teab riik, kui palju on siin müüdavates jookides suhkrut. Ettevõtjad peavad hakkama neid andmeid maksu- ja tolliametile esitama ja neid andmeid tuleb hakata ka kontrollima.
„Ministeeriumi väitel motiveerib karastusjookide maksustamine tootjaid suhkrusisaldust vähendama. Tootjate motiveerimiseks puudub igasugune vajadus – 2019. aastal allkirjastatud toidu- ja joogitootjate eneseregulatsioon on seadnud eesmärgiks vähendada toodetesse lisatud suhkrute hulka 2025. aastaks 15%,“ lisas Potisepp. Näiteks A Le Coq on vähendanud perioodil 2018-2022 kogu mittealkohoolsete jookide tooterühmas suhkrusisaldust 10%. Saku Õlletehas on viimase kaheksa aasta jooksul vähendanud suhkru osakaalu mittealkohoolsete jookide müügimahust 6,5%-t 4,4%-le. Värska on vähendanud karastusjookide suhkrusisaldust viimase 10 aasta jooksul ca 50%. Coca-Cola on perioodil 2018-2023 vähendanud jookide suhkrusisaldust 20%.
Eeltoodud argumendid näitavad, et jookide maksustamine ei ole põhjendatud meede noorte ülekaalulisuse pidurdamiseks ning toob kaasa keerulise halduskoormuse riigile. Rahvastiku tervisenäitajate parandamiseks on olemas rida tõhusaid meetmeid alates koolinoorte liikumise soodustamisest, tasakaalustatud toitumise õpetamisest kuni personaalse nõustamiseni, millega pole ilmselgelt piisavalt tegeletud.
KU päevatoimetaja