Lõppeval nädalal saabus Pärnus tegutseva MTÜ Selts Raeküla postkasti Haridus- ja Noorteameti kiri, milles väljendatakse Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuse Agentuuri hea meelt teatada, et tuginedes ekspertide hinnangutele ja Erasmus+ programmi valikukomisjoni ettepanekule otsustati nende organisatsioonile omistada Erasmus+ noortevaldkonna õpirände akrediteering.
Erasmuse akrediteering on abivahend organisatsioonidele, kes soovivad osaleda piiriüleses vahetus- ja koostöötegevuses ning kavatsevad korrapäraselt ellu viia õpirändetegevusi. Erasmuse akrediteering noorte valdkonnas võimaldab lihtsustatud juurdepääsu põhimeetmele, milleks on õpirändetegevuse rahastamine. Selleks pidid taotlejad kehtestama oma pikemaajalised eesmärgid ja kava seoses Erasmuse programmi vahenditest toetatavate meetmetega ning sõnastama projektist oodatava kasu ja projektijuhtimise lähenemisviisi. Erasmuse akrediteering noorte valdkonnas kinnitab, et taotleja on kehtestanud asjakohased ja tõhusad protsessid ja meetmed, et viia kavakohaselt ellu kvaliteetseid õpirändetegevusi ja kasutada neid noortevaldkonna hüvanguks.
Akrediteering antakse kogu programmitöö perioodiks, mis kestab viis aastat.
„Nõndaks on Raeküla Vanakooli keskuse noortevaldkond saanud väga olulise tunnustuse osaliseks ja seda kuni 2027. aasta lõpuni,” rõõmustab Piia Karro-Selg, MTÜ Selts Raeküla juhataja. „Meile anti selle nädala teisipäeval välja rahvusvaheline akrediteering Erasmus+ noorterände – nii noortele kui ka noorsootöötajatele – korraldamiseks. Ma olen täna oma meeskonna üle nii uhke!” Ta nimetab oma häid kolleege ja abilisi: Marina Mesipuu-Rhun, Ave Teeääre, Gert Gentalen, Liina Sommer.
Väga hea tulevikku suunatud küsimus
Palun selgitada nüüdsest avanevaid võimalusi. Mida järgnevalt ette võtetakse?
„Väga hea tulevikku suunatud küsimus, aga ma hüppaks korra tagasi minevikku. Nimelt ei ole taolise akrediteeringu saamine mitte just lihtne protsess. Vanakooli keskusele (juriidiline keha on MTÜ Selts Raeküla) Erasmus+ õpirände akrediteeringu taotlemise protsess algas esmalt fookuste leidmise ja seadmisega. Korraldasime omavahelisi põhjalikke arutelusid, küsisime nõu noortekeskuse noortelt, mille järel seadsimegi pikaajalised strateegilised eesmärgid,” läheb Piia Karro-Selg vastates esmalt varajasemasse ettevalmistavasse aega ja jätkab siis juba põhjalikuma pikema tutvustusega:
Kogukond ja kogukonnad
Valisime Vanakooli keskuse noorsootöö strateegia esmaseks eesmärgiks just nimelt “Kogukond ja kogukonnad” põhjusel, et tegutseme Pärnus väga omanäolises ja homogeenses (ka territoriaalselt) keskkonnas. Meil on omanäoline ja väärikas ajalugu, mille tundma õppimine ja selle osaks saamine (iga olevikuhetk on vaid hetke pärast juba minevik ja veel veidi ja seda hetke hakatakse käsitlema juba ajaloona) mõjutab iga me keskuses tegutsevat noort. Nii ka edasised Erasmus+ noortele ja noorsootöötajatele suunitletud tegevused.
Teine pool eesmärgist kirjeldab, kui mitmekesiste kogukondade kokkusaamise koht on me kogukonnakeskuse Raeküla Vanakooli keskus, kus võimalus noortel kohtuda nooremate, vanemate,
võõrkeelt kõnelevate, sügavalt tantsu- ja lauluhuviliste, erinevate religioonide jt huvigruppide esindajatega.
Tervise- ja keskonnateadlikus
Oleme oma kogukonnakeskuse noorsootööd, aga tegelikult ka põlvkondade üleseid tegevusi kavandades ja ellu viies pikaajaliselt keskendunud kogukonnaliikme keskkonnateadlikkuse suurendamisele. Paikneme rohelisel alal – kogu linnaosa võib nimetada laias plaanis rohelinnaks, kus omatakse kauneid aedu, kasvatatakse igapäevaseks toiduks aiasaadusi. Noorte tegevused on neid seni viinud nii lähedal paiknevate terviseradadeni, kui ka Pärnu ja Reiu jõe äärsetele matkadele ning otse loomulikult Raeküla rand koos metsiku looduskaitsealaga, kuhu oleme noortega jõudnud. Oleme pööranud suurt tähelepanu nii liikumisele kui ka toitumisele, vaimsele tervisele jne. Kõike seda kavandame sidustada ka kavandatavate rahvusvaheliste Erasmus+ tegevustega ja õppida loomulikult palju teistelt partneritelt.
Loovus ja loomingulisus
Nimetatud eesmärgi suunas oleme liikunud juba aastaid. Eriti oluliseks kujunes loovuse arendamine ja loomingulised tegevused meie noortele pärast esimest nn koroonakevadet, mil reaalselt kogesime, et enese emotsioonide välja elamiseks vajasid noored nii väga enese väljendamist värvides ja valguses. Me ei tohtinud teha toona siseruumide tegevusi, mistõttu hakkasime keskuse hoovialal värvima koos noortega helitõkkeseina plaate. Tulemus oli väga eriline, kus ehmunud ja arad noored esmalt piilusid nurga tagant, kuidas noorsootöötajad tegutsesid. Hiljem tulid panid ka käed külge (ikka kahemeetriste vahedega) ja hakkasid omi emotsioone väljendama. Nii samm haaval ja lõpuks nad ka naersid. Töötame igapäevaselt noorte loovuse avanemiseks. Sellest siis ka mõõde rahvusvaheliseks koostööks.
nagu eilne tunnustus kinnitab, siis saime sõnastamisega hakkama
Päris protsessi alguses tundus ülesanne keerukas, kas ikka oleme piisavalt asjatundjad, et pikaajalisi eesmärke seada ja neid omakorda Euroopa Liidu noorsootöö valdkonna strateegiatega siduda, kuid nagu eilne tunnustus kinnitab, siis saime sõnastamisega hakkama. Kuid nüüd seisab ees oluline protsess, et tõestada esmalt iseendale, seejärel Haridus- ja Noorteametile, partnerorganisatsioonidele ja paljudele teistele, et oleme seda tunnustust väärt.
Praktikas tähendab saadud tunnustus, et nüüd seisab ees juba põhjalikum (kuigi samas vähem bürokraatlik) taotlusprotsess, kus teeme koostööd konkreetsete organisatsioonidega Eesti piiri tagant ja seda eesmärgiga ühiselt kokku panna juba käesoleva aasta kahe noortevahetuse tegevuskava, partnerite ja nende poolt kaasatavate noorte rollid nii noortegruppide kohtumise eelsed rollid, tegevused vahetuse ajal ja ka järeltegevused. Esimeseks kolmeks aastaks, seda siis kuni 2025. aasta lõpuni, oleme seadnud eesmärgiks korraldada Pärnus Vanakooli keskuses igal aastal kuni kaks noortekohtumist. Kohtumiste teemade valikul lähtume juba seatud strateegilistest eesmärkidest.
Lisaks noortegruppidele kavandame noorsootöötajatele õpirändeid, et nii laiendada me pisikese kollektiivi noortega töötavate inimeste silmaringi ja oskusi, kuid kindlasti on tegemist vähemalt minu seisukohalt ka töötajate motiveerimisega, aja maha võtmisega oma igapäevastest toimetustest, suhtlusvõrgustiku laiendamisega ja keelteoskuse arendamisega.
viime ellu Balti riikide koostööprojekti Footprints
Tänases majandusolukorras on saadud akrediteering ja sellega kaasnevad võimalused me väikesele organisatsioonile ülimalt olulised. Ka kogu möödunud nn koroonaaja olime seisukohal, et meile pole vaja anda lihtsalt „siniste silmade“ eest toetusi, vaid me oleme valmis finantsabi tööga välja teenima. Nii elasime üle tööd tehes ja noortele arenguvõimalusi pakkudes möödunud aastate rasked ajad.
Näitena võib nimetada Kultuuriministeeriumi kriisiabi toetuseid laagrite korraldamiseks ja Erasmus+ täiskasvanuhariduse kriisiabi strateegilise koostöö taotlusvooru, millest viimases viime ellu Balti riikide koostööprojekti Footprints. Sarnaselt kavandame toime tulla ka eelolevatel aastatel. Minu imepisike Raeküla Vanakooli keskuse kogukonnakeskuses tegutsev meeskond ei karda tööd, sest me armastame seda, mida me teeme! Kordan, et olen iga oma meeskonna liikme (sh vabatahtlikud panustajad) üle väga uhke! Me mõjutame oluliselt elu-olu Pärnu linna Raeküla linnaosas, kuid usun, et me otsuste ja tegevuste mõjud kajastuvad palju kaugemal ja kõrgemal.
Urmas Saard