Mullu detsembris nimetas kultuuriminister Tõnis Lukas Harjumaal Jõelähtme vallas Linnamäe HEJ paisjärve kultuurimälestiste kaitse vööndisse ettekirjutusega, et igasuguste muudatuste tegemine on keelatud. Selle tulemusena muutus võimatuks Linnamäe paisu lõhedele rändeks avamine ja paisjärve alla laskmine.
“Kultuuriministeerium võttis kaitse alla nii paisjärve kui ka vaated üle paisjärve. Täielik komejant! Paraku Natura alal need asjad nii ei käi ja Kultuuriministeerium ei saa otsustada eluslooduse üle. Seda on Kultuuriministeeriumile korduvalt öelnud nii Keskkonnaministeerium kui Jägala kalateed MTÜ,” selgitab käest läinud olukorda Liivia Mahlapuu, mittetulundusühingu Jägala kalateed eeskõneleja.
Ühiskonnas kasvab järjest suurem surve seismaks vastu looduse laastamisele ja raadamisele ning soovitakse ümbritseva looduse püsimist mitmekesises elujõus. „Kui mõelda järeltulijate peale, siis saja aasta pärast ei ole kõige edukam riik kindlasti see, kes on kõige suurema ala oma territooriumist suutnud ära asfalteerida ja betoneerida või selle tarbeks oma aastatuhandete jooksul kujunenud looduskeskkonna kõige rohkem segamini pööranud,” kirjutatakse ühes Facebooki postituses.
Linnamäe HEJ rajati 100 aastat tagasi. Toona ei pööratud erilist tähelepanu lõhejõe ära rikkumisele ega mõeldud järeletulevatele põlvedele. „Nüüdne ühiskond ei vaja enam Linnamäe HEJ ja selle võib konserveerida ning jõe taas lõhedele avada. Kahjuks tuli HEJ omanikule appi Kultuuriministeerium, kes püüab avalikusele eksitavalt väita, et paisu kõrvaldada ei tohtivat, sest üle paisjärve avaneb hea vaade võssa kasvanud iidsetele põllulappidele. Kultuuriministri arvates ilma paisjärveta linnuselt elektrijaama näha ei oleks,” räägib Mahlapuu, kelle sõnul Jägala Kalateed MTÜ seda nõndaviisi käsitleda ei luba.
Kui sulle läheb korda Jägala lõhejõe saatus ja tahad elurikkuse taastamisele kaasa aidata, siis anneta endale sobiv summa: MTÜ Jägala Kalateed EE817700771004335673
Selleks et seadustega vastuolulised otsused jõusse ei jääks ja ei takistataks Jägala jõe elurikkuse taastamist, kaebas Jägala kalateed MTÜ Kultuuriministeeriumi kohtusse. Õiguse jalule seadmise eest peab kodanikeühendus Kultuuriministeeriumi otsust vaidlustades kasutama õigusabiteenuseid ja õigusabikulude katteks koguma annetusi.
„Kui sulle läheb korda Jägala lõhejõe saatus ja tahad elurikkuse taastamisele kaasa aidata, siis anneta endale sobiv summa: MTÜ Jägala Kalateed EE817700771004335673,” teeb mittetulundusühing headele lugejatele üleskutse.
Hiljuti kinnitas riigikohus ka Hellenurme kohtuotsuses, et pädev asutus muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on Keskkonnaamet ja muinsuskaitse seadus ei keela paisu muutmist. Kotka paisu kohtulahendis selgitas riigikohus, et kui panus taastuvenergia tootmisse on väike, siis ei saa seda pidada ülekaalukast avalikust huvist lähtuvaks tegevuseks. Samas otsuses öeldi samuti, et riik ei saa luua keskkonnaeesmärkide arvelt ettevõtja äritegevuseks majanduslikult võimalikult soodsaid tingimusi.
“Ei ole mingit kahtlust, et me võidame!” usub Liivia Mahlapuu.