Tänasest kogutakse toetust petitsioonile „Ei Kihnu Rahvamaja tegevuse lõpetamisele!” Oma arvamuse ütlevad välja rahvamaja juhataja Veera Leas, endine vallavanem Annely Akkermann ja praegune vallavanem Ingvar Saare
[pullquote]Vallavanema nägemuses on Kihnu kultuur rohkem kui üks vallaasutus või üks maja või Anne Veski kontsert.[/pullquote]Petitsioonis selgitatakse, et tänase seisuga on teinud Kihnu vallavalitsus vallavolikogule ettepaneku lõpetada alates käesoleva aasta juunist Kihnu rahvamaja tegevus. Arvamushääletuse algataja sõnul likvideeritakse lõpptulemusena rahvamaja. „Hoone jääb avatuks ning kõik külastajad saavad maja külastada. Küll aga lõpetatakse Kihnu rahvamaja tegevus sellisel moel nagu see siiani on toiminud. Koondatakse rahvamaja juhataja ja koristaja. Kihnu kultuuri ja pärandkultuuri edasikandmisel loodetakse suures osas kolmandale sektorile.”
Petitsiooniga kogutakse allkirju rahvamaja senise tegevuse jätkamiseks ja struktuuri säilimiseks. „Kihnu Rahvamaja on väga oluline tänasele koogukonnale ning suuresti ka mandril elavate kultuuriorganisatsioonidele.”
Saades Kihnu elanikult mureliku teate koos viitega petitsioonile palusin kujunenud seisu kirjeldada Kihnu vallavanemal Ingvar Saarel. Selgituse alguseks ütleb ta, et valla allasutus ja maja kasutamine on kaks erinevat asja ning rahvamaja kui allasutuse tegevuse lõpetamisega ei kaotata rahvamajas toimuvaid tegevusi: ei lõpetata ringide tegevust – neid võiks olla senisest rohkemgi; ei lõpetata ürituste toimumist; mingit sisulise töö kokkutõmbamist ei kavandata ja esinejaid võõrustatakse edaspidigi.
Vallavanema nägemuses on Kihnu kultuur rohkem kui üks vallaasutus või üks maja või Anne Veski kontsert. Mis iseenesest võiks ju toimuda, aga see pole Kihnu kultuur, vaid üks tantsupidudest.
Saare sõnul ei anta midagi kohustuslikus korras kolmandale sektorile korraldada. Ei anta ka ettevõtjatele. „Aga kellelgi ei keelata midagi korraldada. Nii nagu seletuskirjas on toodud – see on üks võimalus ja neid võimalusi tuleb kaaluda ja katsetada. Või on see keelatud?”
Mida siis muudetakse? Vallavanem vastab, et Kihnu rahvamaja kui hoone haldamiseks pole vaja allasutust. „Ei ole vaja eraldi juhatajat ühe inimese juhtimiseks. Ei ole vaja juhatamisele kulutada suuremat palgafondi kui kulub üritustele. Mõistlikum on ikka sisule kulutada, mitte vormile.”
Kokkuvõtvalt leiab ta, et ei vallavalitsus ega vallavanem ei pane Kihnu kultuuri kinni. „Keegi ei lõpeta ära kokkusaamisi rahvamajas. Keegi ei lõpeta ära aja sisustamist, ringide toimumist ja muud. Nii on!”
Edasi teatab Saare, et rahvamaja juhatajale on mitu korda tehtud ettepanek jätkata ürituste korraldamist ja võtta lisaks ringide korraldamine. „Tuleb leida ühine koostööpunkt ja seda arutada. Vallavanem leiab, et koondamine polevat ainus võimalus ja asjale võib läheneda ka teisiti. Saare avaldab arutlusteks igakülgset valmisolekut, kuid nentis seejuures järgmises sõnastuses kahetsusväärselt: „Aga lihtsalt kõik need arutelud, kuidas edasi võiks teha, toimuvad kuskil, kuhu mind ei lisata ei lubata.”
» sisuliselt tegemist bürokraatia vähendamisega
Pikka selgitust lõpetades esitab Saare küsimuse: „Mille vastu see petitsioon siis täpselt on? Allasutus ju ise ei korralda midagi ning kultuuritöö jätkamiseks on ettepanek tehtud samale inimesele. Kus on murekoht?” Ta usub, et kui volikogu teebki sellise otsuse, jääb rahvamaja endiselt oma kohale ja uks avatuks.
Lisaks eelnevale kavatsetakse vallavanema hinnangul lõpetada allasutusena Kihnu tervisekeskuse tegevus. Sest ühe inimese, maja ja allasutusega pole mõtet sellist struktuuri hoida.
Mida arvab riigikogu liige Annely Akkermann, kes oli kuni 2009. aastani Kihnu vallavanem. Tema arvates on petitsioon pealkirjastatud pisut eksitavalt. Akkermann ei kahtle, et Kihnu rahvamaja uksed on ja jäävad edaspidigi valla senisele kultuuritegevusele. „Volikogu otsuse eelnõu puhul on sisuliselt tegemist bürokraatia vähendamisega – lõpetatakse kahe töötajaga valla allasutus.”
„Kihnu kultuurielu korraldus on viimastel aastatel kõvasti muutunud. Mitmed mittetulundusühingud, sihtasutused ja ka valla teised üksused on ellu kutsunud terve rea tuntud kultuurisündmusi – Räimeretk, Kihnu Kohvikute Päev, Kudumisfestival, Merepidu, Männakäba maraton, Muinastulede Öö, Viiulifestival – kui loetleda kõige tuntumaid,” nimetab omaaegne vallavanem ja lisab tunnustavalt juurde, et ka rahvamaja senine juhataja – Kihnu legendaarne kultuurikorraldaja – Veera Leas on samuti ellu kutsunud mitmeid erinevaid sündmusi: Kihnu Kõegõ Kangõmad, Kihnu Tantsu Päe, Suvelõpupidu, lisaks iga-aastased riiklike ja rahvalike tähtpäevade tähistamised. Akkermann nendib, et praegune Kihnu kultuurielu ümberkorraldamine vabastab senise juhataja allasutuse ja rahvamaja haldamise ülesannetest ning asetab selle ühte ritta teiste Kihnu kultuurisündmuste korraldajatega. „Hoopis teine aspekt on see, kas kõigile ümberkorraldused meeldivad ning kuivõrd suudeti need enne osapooltega läbi arutada,” tõdeb põline kihnlane.
[pullquote]Mul on ühtlasi hea meel, et sellist asjaajamist ei pea õigeks enamus kihnlasi ja toetus on väga tugev üle Eesti.[/pullquote]Puhkusel viibiv Veera Leas jääb oma arvamusega napisõnaliseks ja ütleb, et vallavanem saatis eelmisel neljapäeval talle sõnumi, millega teatas järgmisel päeval rahvamajast läbi astumist. „Läksin reedel sinna ja sain vallavanemalt teada, et vallavalitsus otsustas ja 30.aprillil volikogu kinnitab, et rahvamaja likvideeritakse ning mina ja koristaja koondatakse 1. juunist. Kui tahad, siis võid töövõtulepinguga paari oma üritust korraldada ja ringi juhendada. Reedesest jutust on saanud juba tänaseks see, et vallavanem kirjutab: ,,ega allasutuse kaotamine ei tähenda automaatselt koondamist” ???” Leas lausub selle teadmise peale, et kriisiaeg hakkab vaikselt küll läbi saama, aga see uudis tabas teda nagu tõeline viirus. Tema sõnul levis uudis kiiresti ja tekitas inimestes palju viha ning teadmatust. „Arusaadavalt, sest elanikkond on harjunud rahvamaja toimetamistega. Mina leian, et neid asju saab teha hoopis rahulikumalt ja korrektsemalt. Keegi pole ju mõistlike muudatuste vastu, aga pole antud ka võimalust arvamust avaldada.”
Leas möönab, et kui vallas plaanitakse struktuurimuudatusi ja teisi ümberkorraldusi, tuleks kõigepealt välja töötada uus toimiv struktuuri plaan ja leida sobivaid lahendusi. „Kaasata allasutuste töötajaid, kultuurkomisjoni ja teisi ning teavitada elanikkonda uutest muutustest. Me elame väikesel saarel ja me ei saa siin teiste elu muuta vallavalitsuse salaotsuste põhjal. Mul on ühtlasi hea meel, et sellist asjaajamist ei pea õigeks enamus kihnlasi ja toetus on väga tugev üle Eesti. Vallarahvale soovin edaspidiseks läbimõeldud otsuseid ja inimlikku suhtumist oma töötajatesse!”
Urmas Saard