Pärnus kõneldi Tartu rahulepingust

Koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega on Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldanud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel mitmel pool Eestis loengute sarja, mille sisuks meie riigi üks peamisi alusdokumente. Täna toimus eelmistega sarnane seminar Pärnu Nooruse Majas.

Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto Urmas Saard
Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard

Ajaloohuvilisi tervitas helikandjalt kõlanud Petseri kloostri kellamäng. Setode Püha Jüri ikooni ees süüdati küünal. Võis lehitseda või kaasa osta Tartu rahulepingu trükise, vaadata teemat käsitlevaid lehti, maakaarte, näha riigi ja Petserimaa ajaloolist lippu.

Avasõnad ütles Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch.

Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam on olnud kunagise Eesti Kongressi juhtorgani Eesti komitee liige. Välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete asjatundjana esitas ta vaheajaga kaks huvitavat ettekannet. Esimene jõudis kuulajateni rohke slaidivalikuga. Estam jutustas Eesti ajaloost rõhuasetusega Petserimaale ja Ingerimaale. Teise ettekande sisuks oli poliitiline analüüs uue piirilepingu otstarbetusest ja selle jõustumise korral varitsevatest ohtudest.

Koch vahendas anonüümseks jääda sooviva lihtsa petserimaalase kaemust Petserimaast siin- ja sealtpool kontrolljoont. Koch kommenteeris ka Tartu rahulepingu ükskuid punkte. Kui Tartu rahulepingu järgne piir vonkleb piinliku täpsusega talumaade piiridest möödudes, siis praegune kontrolljoon lõikab hoolimatult kinnistute piire ja koguni maanteed.

Vaadati Jaan Poskale pühendatud dokumentaalfilmi, mille esilinastus toimus Kuremaal riigimehe 150. sünniaastapäeva eelõhtul kolm aastat tagasi. Uue piirilepingu saaga võttis kokku ajaloolane Aldo Kals.

Andres Inn oli nähtav ja kuuldav video vahendusel. Inn jutustas emotsionaalselt, kuidas ta välismaal sündinud mehena tundis erilist sidet eesti keelega. 28-aastase mehena elus esimest korda Eestisse tulles pidas ta vajalikuks venekeelseid sõnu õppida, sest arvas, et okupatsiooni tingimustes eesti keelt ei kuule. Tema rõõm oli suur, kui Soomest Georg Otsa pardale minnes võis paljude suus kuulda eesti keelt.

Mitme tunni pikkuse seminari lõppedes tunnustas Koch Sindi ajalooklubi kodanikualgatust ja Sindi linna ning haldusreformi järgse Tori valla abi Julius Friedrich Seljamaale monumentaalse mälestusmärgi püstitamisel. Büst avati Sindis sündinud diplomaadile, kes samuti osales Tartu rahu läbirääkimistel, Sindi gümnaasiumi hoone esisel väljakul käesoleva aasta 2. veebruaril.

Urmas Saard

Share via
Copy link
Powered by Social Snap