Annely Akkermann esineb Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolile loenguga “Kuidas ja mida saame teha, et energia hind oleks taskukohasem?” Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Kolmapäeval, 1. aprillil, seisis Annely Akkermann juba üsna mitmendat korda Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli 800 õppuri teravdatud tähelepanuga pilgu ees, mis võtvat lugupeetud loengupidaja sõnul säärase hulga väärikas eas inimeste juuresolekul alati põlved veidi nõrgaks.
Hestia Hotel Strand, kus mitmel viimasel aastal toimuvad Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengud. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehel paluti rääkida energeetikast ja keskenduda peaasjalikult teemale „Kuidas ja mida saame teha, et energia hind oleks taskukohasem?”. Akkermann tunnistas kohe sissejuhatuseks, et teema on väga keeruline, kus ei ole odavaid, lihtsaid ega kiireid lahendusi.
Jaanuar ja veebruar olid sellel aastal mõnusalt talvised, mitte liiga külmad, aga ka mitte lörtsised, temperatuur püsis heale Eesti talvele kohaselt miinus kümne kraadi ümber, aga see andis kuu keskmiselt viimase 25 aasta kõige külmema talve – looduslikult kauni talve!
Ta tõdes, et meie laiuskraadil peaks olema kultuuriliselt teada, mida tuleks talveks varuda. „Ajalooliselt on varutud keldritesse toitu ning kuuridesse küttepuid.”
Majanduslikult kasvas inimestel vajadus kütte järgi, vajadus toob kaasa nõudluse (elektri)energia järgi ning nõudlus omakorda hindade tõusu. Jõuamegi sinna, et kaasaegne inimene, kes ei kasuta puukütet ning ei saa valmistuda talveks küttepuude varumisega, peab varuma arvelduskontole raha. Tänapäeval kasutatakse kütteks palju elektrienergiat ning seda ei saa varuda kuuri, tuleb varuda kontole raha.
Kuulajal on ettekandjale küsimusi. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mida siiski saab teha, et elektriarve ei oleks nii suur?
Iga inimese energiatarbimine on isesugune ja iga inimese sissetulekud erinevad, sestap peab iga inimene ise välja arvutama milline elektrienergia tarbimise pakett on talle kõige taskukohasem. Selle kohta ei ole võimalik anda üldist nõu. Nõu saavad anda elektrimüügi ettevõtted, kuid kõige kasulikumad otsused saab inimene teha ise. Vajadusel võib pöörduda nõu saamiseks mõne usaldusväärse ja asjatundliku inimese poole, kelle ette julgeb laiali laotada oma tarbimisharjumused ja rahalised võimalused.
„Üldiselt võib öelda üksnes seda, et kelle elektritarbimist ei saa muuta ja kelle sissetulekud ei võimalda kanda mõnikord kõrgeks kerkivat hinda, siis need peaksid valima fikseeritud hinnaga paketi,” soovitas Akkermann.
Teine üldine soovitus on neile, kellel näiteks elektriauto ning selle laadimiseks oma pistik – nemad saavad varuda energiat autoakusse siis, kui see on kõige soodsam. Ja ka vastupidi. Nad saavad jätta energia ostmata, siis kui see on väga kallis. Neile saab soovitada börsihinnaga paketti.
Fikseerimine maksab raha, hinna tippude silumise töö teevad tarbija eest ära energiamüügiettevõtted. Tarbiad, kes näiteks autoaku abil saavad ise elektri börsihinna tippe siluda, need saavad selle töö enda teha jätta ja selle võrra aasta lõikes elektri kindlasti odavamalt kätte.
Elektri hind Eesti tarbijale. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Meie laiuskraadil tuleb börsihinda kindlasti hinnata aasta kaupa. Juba kevadel on päevi kui päike särab ning elektri hind langeb väga madalaks. Suvel on päevi, kui Eestis toodetakse kogu vajaminev energia päikesepaneelide abiga. Sügiskuudel võib olla nii palju tuult, et kogu energia toodavad tuulikud.
Kui aasta keskmine kilovatihind on 10 sendi kandis, siis tuleb lugeda energiaostu õnnestunuks. Elektritootmisel on oma hind. Kui müügihind püsib küllalt kaua liiga madal, siis tootjaid juurde ei lisandu ning on ainult aja küsimus, millal hind ikkagi tõuseb.
„Tihti küsitakse, et miks me investeerime juhuenergiasse ning peetakse silmas päikeseenergiat?” Akkermann vastas sagedasele küsimusele selgitusega, et päikeses pole midagi juhuslikku. Kuigi maa pöörlemise tõttu me näeme, et õhtul päike loojub ja hommikul tõuseb taas. Ka maa pöörlemises ümber oma telje ja tiirlemises ümber päikese ei ole juhuslikku. Inimkonna mõistes on päike igavene energiaallikas.
1952. aastal leiutasid kosmosetehnoloogid päikesepaneelid. Esialgu arvati, et see on nii kallis tehnoloogia, et ei jõua kunagi tavatarbimisse. Tänapäeval on päikesepaneelid ja akud üsna kättesaadava hinnaga.
Miks on päikese- ja tuuleenergia kõige soodsam?
Päikesepaneel ja tuulik on energiatootmisseadmed nagu põlevkivikombinaat ja gaasijaam, aga erinevus on tooraines ja jäätmetes. Päikesepaneeli tooraine on päikesepaiste ning jäätmeid pole. „Päike paistab kõige peale ühtmoodi. Samuti puhub tuul märkamata seda, et pani vahepeal tuuliku pöörlema,” osundas ettekandja. Päikese- ja tuuleenergia tootmisseadmete tooraine on tasuta ja jäätmeid ei teki.
Samal ajal vajab põlevkivi kaevandamist ning järele jäävad ahermaterjali ja tuhamäed, mis mõjutavad elukeskkonda ja tervist. Raisku läheb tohututes kogustes põhjavett.
Kliimapoliitika tuum on kujundada majandus ringi põlevkivi, söe ja nafta põletamiselt igaveste energiate kasutajaks.
Küsimus ettekandjale. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Mida saab riik teha energiahinna taskukohasena hoidmiseks?
Elektrihinna langetamiseks saab riik kujundada energiapoliitikat nii, et ettevõtjad investeeriksid elektritootmisesse ja salvestusvõimaluste loomisesse. Taltechi teadlased on välja arvestanud, et kõige odavamad energialiigid on tuule- ja päikeseenergia ning Eesti energiatarbimisest võiks nii toodetud energia moodustada 70-80%, sest külmal talvel võib olla vajalik tööle lülitada põlevkivi- või gaasijaamad, mis toodavad elektrit kallilt, aga on niiöelda juhitavad tootmised. Hinnastabiilsuse lisamiseks tuleks investeerida salvestusvõimalustesse. Nii kujundatakse riigi energiaportfell, mis energialiike ja salvestusvõimalusi oma vahel sobivas kombinatsioonis sisaldades võimaldab riigi tarbijatele energiajulgeoleku, varustuskindluse, taskukohase hinna, puhta keskkonna ja majandusarengu.
Mari Suurväli, väärikate ülikooli projektijuht, tänab Annely Akkermanni. Foto: Urmas Saard / Külauudised
2025. aasta detsembris kinnitas kliimaminister Andres Sutt Eesti Energiamajanduse Arengukava (ENMAK), millega saab tutvuda Kliimaministeeriumi kodulehekülje kaudu https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava
Erinevaid energialiike kasutatakse Eestis kokku 33 TWh, milles elektrienergia moodustab sellest neljandiku ca 8 TWh, kolmandik kulub transpordile ja ülejäänud hoonete küttele. ENMAK annab ülevaate Eesti kogu energiavajaduse katmise plaanidest järgmisel kümnel aastal.